Patendikoostööleping

Allikas: Vikipeedia

Patendikoostööleping (ka: rahvusvaheline patendikoostööleping; lühend PCT) on 19. juunil 1970 Washingtonis alla kirjutatud ning 1979. aasta 28. septembril parandatud ja 1984. aasta 3. veebruaril muudetud rahvusvaheline leping, millele allakirjutanud riigid moodustavad leiutiste kaitse eesmärgil koostööliidu taotluste esitamiseks, otsinguks ja ekspertiisiks ning erialaste tehniliste teenuste osutamiseks.

Seda liitu nimetatakse Rahvusvaheliseks Patendikoostöö Liiduks.

Eesti suhtes jõustus patendikoostööleping 24. augustil 1994.

Patendikoostööleping ühtlustab asjajamist ja vormistamist ühe- ja samasisulise patenditaotluse esitamisel erinevatesse sihtriikidesse korraga.

Leiutise kaitse taotlusi võib esitada igas lepinguosalises riigis kui patendikoostöölepingule vastavaid rahvusvahelisi taotlusi.

Rahvusvaheline taotlus peab sisaldama avalduse, kirjelduse, ühe- või mitmepunktilise nõudluse, ühe või mitu joonist (kui nõutud) ja lühikokkuvõtte, nagu on määratud patendikoostöölepingus ja selle rakendusjuhendis.

Rahvusvahelise taotluse võib esitada iga lepinguosalise riigi kodanik või isik, kellel on selles riigis alaline elukoht.

Rahvusvaheline taotlus esitatakse ettenähtud vastuvõtvasse ametisse, kes kontrollib ja käsitleb taotlusi, nagu on ette nähtud lepingus ja selle rakendusjuhendis. Vastuvõtvaks ametiks võib olla liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitseamet ehk patendiamet.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Patendikoostöölepingu terviktekst Riigi Teatajas