Passepied

Allikas: Vikipeedia

Passepied (prantsuse keeles [pas’pje] – mööduvad jalad) on Bretagne'ist pärit õukonnatants ja instrumentaalpala vorm 16.–18. sajandist. Inglise keeles on kasutatud ka nimetust paspy, kuid tänapäeval kasutatakse seda harva.[1]

Passepied’ muusika on kolmeosalises taktimõõdus, kiires tempos, menuetitaoline, kuid rahvalikum, kusjuures iga osa algab rõhuta löögiga ja võib sisaldada hemioole. Seda leidub sageli prantsuse barokkooperis ja -balletis, eriti pastoraalsetes stseenides. Barokiajastu lõpupoole kasutati seda ka orkestri- ja klahvpillisüidis, kus oli tavaliselt kaks passepied’d üksteise järel da capos.[2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Passepied'd on esimest korda mainitud 1548. aastal Noël du Fail’ poolt, kes on öelnud, et see oli bretooni õukondades tavapärane tants.[3] Johann Mattheson kirjeldas seda 1739. aastal kui kiiret ja kergemeelsusele kalduvat tantsu. Koos gavotiga oli see oli üks kahest kõige levinumast tantsust Bretagne’is. Prantslaste jaoks oli passepied üksnes tants, kuid itaallased kasutasid seda tihti ka instrumentaalteose finaalina.[4] Tänapäeval teatakse passepied’d üksnes mõnes Bretagne piirkonnas, kus on traditsioone säilitatud ja bretooni tantsu areng hilisematel sajanditel ei ole vanemaid traditsioone hävitanud. Üldiselt tõrjuti passepied uute tantsude poolt välja.[5]

Kasutamine muusikateostes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Passepeid’d võib leida Johann Sebastian Bachi loomingus, nimelt klavessiinisüitides Inglise süit nr 5 [6] ja Partita klahvpillile nr 5[7], Prantsuse avamängus nr 1 klavessiinile[8] ja orkestrisüidis Nr 1 C-duur [9]. Samuti Georg Friedrich HändeliVeemuusikas“ (orkestrisüit nr 1 F-duur).[10]

Léo Delibes on kirjutanud passepied’ osana muusikast Victor Hugo näidendileLe roi s’amuse“ („Kuningas lõbutseb“) (1832).[11] Kaasaegsem variant on viimane osa Claude Debussy klaverisüidist Bergamasque’i süit (1905), mille pealkiri on Passepied.[12] Veel modernsema versiooni võib leida Igor Stravinski sümfooniast C-duur (1940), mis koosneb menuetist, passepied’st ja fuugast.[13]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]