Papanicolau test
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2018) |
|
See artikkel räägib naiste günekoloogilisest tsütoloogilisest testist; kariloomade kopsuarteri rõhu testi kohta pulmonaalhüpertensioonile kalduvuse tuvastamiseks vaata artiklit Pap test (pulmonaalhüpertensioon). |
Papanicolau test ehk Pap-test on günekoloogias kasutatava meditsiinilise protseduuri käigus tehtava Pap-proovi tsütoloogiline uuring.
Pap-testi kasutatakse Pap-proovi ajal tütarlapse või naise tupevõlvilt, emakasuudmest või emakakaelakanalist kas sondi või harjaga võetud rakukaape preparaadi[1] laboratoorseks töötlemiseks, säilitamiseks ja mikroskoopiliseks uurimiseks viirusinfektsioonide, kasvajaeelsete seisundite, kasvajate, emakakaelavähi, endomeetriumivähi ja muude naiste urogenitaalsüsteemi haiguste diagnoosimiseks.
Pap-proovi loetakse täpseks alglooma Trichomonas vaginalis'e, bakteri Actinomyces ja Herpes simplex'i viiruse tuvastamisel.
Pap-proovi spetsiifilisus (õige positiivne leid) on 50–70%.[2]
Test seisneb pindmiste rakkude eemaldamises. Protseduuri võib teha peaaegu iga vastava ettevalmistusega tervishoiutöötaja ja proovi võtmine on valutu. Rakuproov saadetakse edasi laboratooriumisse, kus seda uurivad tsütoloogid.
Üha enam kasutatakse ka arvutipõhiseid, poolautomaatseid rakuanalüsaatoreid.
Skriiningtest emakakaelavähi korral[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Emakakaelavähk
Papanicolau testi kasutatakse emakakaela epiteelkoe muutuste ja vähieelsete seisundite ning emakakaelavähi avastamiseks.
Arvatakse, et suur osa emakakaelavähkidest tekib junctio- ehk lame ja silinderepiteeli piiri- ja transformatsioonialal.[3]
Pap-testi tulemuste kirjeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Papanicolau numbriline klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Papanicolau numbriline klassifikatsioon
1990. aastateni kasutati, näiteks Soomes, Papanicolau numbrilist klassifikatsiooni, kus rakuleiud kirjeldatakse staadiumites I–V, kus:
- I staadium on normaalne leid;
- II staadium on healoomuline muutus;
- III staadium on kerge maligniteedikahtlusega leid;
- IV staadium on tugeva malingiteekahtlusega leid;
- V staadium on maliigne leid.[4]
Bethesda süsteem[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Bethesda-klassifikatsioon
Bethesda-klassifikatsioonis ehk TBSis (Tumor Bethezda System) sisaldab Pap-proovide tulemus ka otsuse proovi adekvaatsuse kohta, üldise liigituse ja kirjeldava diagnoosi.
Kui proovis täheldatakse emakakaelavähile viitavaid ohumärke, saadetakse patsient diagnoosi kinnitamisele. Positiivse proovi korral ohtlik kude eemaldatakse enne selle vähiks arenemist ning patsiendil tuleb viie aasta jooksul hoolikalt järelkontrollis käia.[5]
Väärpositiivne tulemus[muuda | muuda lähteteksti]
Papanicolau test võib anda mitme teguri toimel proovimaterjalide analüüsi vastusena väärpositiivse tulemuse, kus terve naine võidakse haigeks tunnistada. Üheks põhjustajaks on suukaudsete rasestumisvastaste tablettide kasutajate Pap-proov, nende vastavad rakud tunduvad vaatlejale ebanormaalsete või pahaloomulistena rakkudena.[6]
Valesti võidakse tõlgendada ka kudede taastumises (regeneratsioonis) osalevaid rakke, kuna regeneratiivsed rakud võivad meenutada näiteks adenokartsinoomi rakke.
Pap-proovis on kiiritusravijärgsed muutused tuvastatavad aastakümneid ja nad võivad segi minna vähi retsidiiviga.[7]
Meetodi töötas välja 1928 George Papanicolau.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 560:2004.
- ↑ tõlkinud Ehrenberg jt, "Sünnitusabi ja günekoloogia", 2008, lk 275
- ↑ tõlkinud Ehrenberg jt, "Sünnitusabi ja günekoloogia", 2008, lk 276
- ↑ tõlkinud Ehrenberg jt, "Sünnitusabi ja günekoloogia", 2008, lk 278
- ↑ Wagstaff, A.; McIntyre, P. ""Emakakaelavähk on ennetatav ja ravitav" Euroopa onkoloogiakooli infovoldik" (PDF). Vaadatud 21.09.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Sid Kirchheimer (9. juuli 2003). "Popular Pap Test May Cause False Results Birth Control Pills Might Make Healthy Cells Look Abnormal". WebMD Health News (inglise). Vaadatud 22.09.2014.
- ↑ tõlkinud Ehrenberg jt, "Sünnitusabi ja günekoloogia", 2008, lk 279, 281
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- tõlkinud Aivar Ehrenberg, Fred Kirss, Maike Parve, Anne Kirss, Olev Poolamets, "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS Medicina, lk 275 – 284, ISBN 978 9985 829 46 2
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Natalia Lapidus, Tsütoloogia patoloogia osana tänapäeva meditsiinis, Eesti Arst 2002; 81 (12): 789–794, veebiversioon (vaadatud 22.09.2014)
- Ave Minajeva, Emakakaela patoloogia 2. PAP testi tsütoloogia, veebiversioon (vaadatud 22.09.2014)
- Center For The Advancement Of Health, Cervix Inspection Catches More Lesions Than Pap Smear Alone, 4. jaanuar 2005, veebiversioon (vaadatud 22.09.2014) (inglise keeles)
- Mare Tekkel, Tatjana Veideman, Aleksei Baburin, Mati Rahu – Tervise Arengu Instituut, Mammograafia ja Pap-testi kasutamine Eestis, Eesti Arst 2006; 85 (2): 72–77, veebiversioon (vaadatud 21.10.2014)
- ScienceDaily, American Association for Cancer Research, HPV Test Is A Better Long-term Predictor Of Cervical Cell Abnormalities Than Pap Smear, 6. november 2006, veebiversioon (vaadatud 22.09.2014) (inglise keeles)
- MedLinePlus, Pap smear, 11. märts 2014, veebiversioon (vaadatud 22.09.2014) (inglise keeles)