Pakruojise mõis

Allikas: Vikipeedia
Pakruojise mõisa peahoone

Pakruojise mõis (leedu Pakruojo dvaras ) on endine mõis Leedus Šiauliai maakonnas Pakruojise rajoonis Pakruojise linnas. Mõisakompleks asub Kruoja jõe kaldal, peahoone aadress on Parko g. 5.[1]

Mõisa mainiti esimest korda aastal 1531. Esimeseks omanikuks oli M. Vakavičius. Hiljem kuulus mõis Martinavičiustele, Koleckistele, Juškevičiustele, Zabielodele, Burbadele ja Münsteritele. Aastatel 17801940 kuulus mõis von der Roppidele. Mõis oli suur, XVII–XIX sajandil kuulus sellele üle 30 tuhande hektari maad; praktiliselt olid selle kõrvalmõisadeks veel üheksa mõisa. Pärast maareformi 1922. aastal vähenesid mõisa valdused 300 hektarini.

1780. aastal sai mõisa omanikuks Wilhelm von der Ropp. Tema ja ta poeg Theodor von der Ropp projekteerisid mõisale selle praeguse klassitsistliku peahoone ja ehitasid aastatel 18201840 selle valmis. Järgmise omaniku, Hermanni tegi tuntuks tema julmus talupoegade suhtes. Eelviimane omanik oli Leon, kes asutas Pakruojise linnas hoiu-laenuühistu, temalt päris aastal 1940 mõisa tema vennapoeg Julius. 1940. aastal mõis natsionaliseeriti, sealne kunstikogu viidi Kaunase ja Šiauliai muuseumidesse.[2]

Peahoone on ristkülikukujuline kahekorruseline hoone, mida ehivad kolm sammastega portikust. Esiküljel asuv portikus on kuue sambaga. Maakivist hoone esimesel korrusel asusid paraadruumid, teisel korrusel magamiskambrid. Alumisel korrusel asub hea akustikaga Ovaalsaal. Pärast teist maailmasõda oli hoones kohaliku sovhoosi kontor. Aastal 1959 hoonet remonditi. 1979. aastal asus hoones põllumajandustehnikum. 2004. aastast kuulub hoone Pakruojise rajoonile. Euroopa Liit on mõisakompleksi restaureerimiseks eraldanud kokku 19,5 miljonit litti.

Enamik kompleksist valmis XVIII sajandi lõpus – XIX sajandi alguses. Mõisakompleks jagunes neljaks osaks: kaks tootmiskompleks, tööstuspiirkond ja esindushooned. Mõisakompleksi pindala on 48,2 hektarit ja see on suurim säilinud mõisakompleks Leedus.

Vanimad hooned mõisakompleksis olid kauplus ning õlle- ja viinavabrik. Aastal 1940 kuulusid mõisakompleksi juurde veel kabel, üheksa mõisateenijate maja, kümme lauta, kuus küüni, kolm aita, vesiveski ja aastal 1823 valminud hollandi tuulik, sepikoda, garaaž, pesuköök, kasvuhoone, lindla, puukuur ja silotorn. Tänapäeval on säilinud 34 hoonet, neist osad varemetes. Kruoja jõel asub kaaravadega pais-kivisild.

Mõisakompleksi juures asub ka 9,2 hektari suurune park. Kompleksi piiras müür, üks selles asunud värav on säilinud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]