Paitji keel

Allikas: Vikipeedia
Paitji (Paici)
Kõneldakse Uus-Kaledoonia
Piirkonnad Räägitakse ida rannikul Poindimiest Ponerihoueni, lääne rannikul Kones, Poyas ja ka sisemaal.
Kokku kõnelejaid 7250
Keelesugulus Austroneesia
Ametlik staatus
Ametlik keel Uus-Kaledoonia
Keelekoodid
ISO 639-1 pri


Paitji keel ehk Paici, Ci, Paaci, Pati, Ponerihouen keel. Paitji keel kuulub Austroneesia keelkonda täpsemalt Melaneesia keelte hulka ning on üks Uus-Kaledoonia keeltest

Paitji keelt räägitakse Uus-Kaledoonias, ida rannikul Poindimiest Ponerihoueni, lääne rannikul Kones, Poyas ja ka sisemaal. Paitji keel kasutab [[ladina tähestiku}].[1] Jacques Pourouda tõlkis Uue Testamendi Paitji keelde, sellega läks aega 24 aastat.[2]


Arvsõnad Paitji keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Numbrid
Arvsõna Paitji keeles
üks caapwi
kaks êrêilû
kolm êrêcié
neli êrêpëpé
viis caa kârâ î-jè
kuus caa kârâ î-jè görö caapwi
seitse caa kârâ î-jè görö êrêilû
kaheksa caa kârâ î-jè görö êrêcié
üheksa caa kârâ î-jè görö êrêpëpé
kümme du î-jè

Esimesel neljal numbril ei ole lisatähendust edasi aga on numbrid seotud erinevate keha osadega :käed (î), jalad (â) inimene (âboro), või terve keha. Number 5 tähendab näiteks üks kahest käest ja number 10 mõlemad käed. Numbrid 6-9 moodustatakse nii, et liidetakse numbrile 5 sõnaga görö esimesed neli numbrit. See tähendab seda, et 5+1 = 6 caa kârâ î-jè(5) görö(+) caapwi(1)[3]

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paitji keeles on 10 mittenasaalset häälikut ja 7 nasaalset vokaali. Paitji on üks vähestest Austroneesia keeltest, mis on tonaalne.


NASAALSED VOKAALID PAITJI KEELES
ì ē ã ő ű ɯ˜ ʌ˜
VOKAALID PAITJI KEELES
i e ε a ʌ u o ɔ ɯ ɤ

Paitji keeles on kasutusel 3 erinevat tooni. Kõrge, keskmine ja madal.kõrge [ ´], keskmine [ ¯] ja madal [ ` ] . Tavaliselt jäetakse madalad toonid märkimata. On olemas ka toonita häälikuid, need on häälikud kus toon on arusaadav eelmisest häälikust. [4] Sõna järg lauses: VOS - tegusõna, sihitis, alus [1]

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konsonandid
Huulhäälikud Labialiseeritud Huulhäälikud Ige-hammashäälikud Kõva suulae häälik Pehme suulae häälik
Sulghäälikud p pᵂ t c k
Helilised eelnasaalsed sulghäälikud* mb mbᵂ nd ˉɟ ŋɡ
Nasaalsed häälikud m mᵂ n ˉ ŋ
Poolvokaalid w l
Värihäälikud ɾ

[4].

  • Helilised eelnasaalsed sulghäälikud on foneetiline jada nasaalsetest ja tõkestavatest häälikutest mis käituvad fonoloogiliselt nagu üksikud konsonandid.

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

ācēē -jah, okei

pópáa- vihm

kóó-külm

pāɾāwē – nahk

ɾʌ- nemad

-ahi

Bwëcu- tere

Boyu – Tere !

Bë pââ pë- Kuhu sa lähed?

ru pi-tùra wë Pwâdé mâ Ûtê -Pwâdé ja Ûtê räägivad üksteisega

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://www.ethnologue.com/language/pri
  2. http://isles-of-the-sea.org/updates/paici-new-testament-in-final-stages/
  3. http://www.languagesandnumbers.com/how-to-count-in-paici/en/pri/
  4. 4,0 4,1 http://www.linguistics.ucsb.edu/faculty/gordon/paicivowels.pdf