Pahoehoe

Allikas: Vikipeedia
Pahoehoe laavavoolu edasitungiv keel.

Pahoehoe ehk pahoehoe-laava on siledapinnaline laavavool.

Termin "pahoehoe" tuleb havai keelest ja tähendab sileda pinnaga mittepurunenud laavat.

Mõnikord peetakse "pahoehoe" sünonüümiks terminit "köislaava", mis ei ole korrektne. Köislaava on küll pahoehoe-laava, kuid kõik pahoehoe laavavoolud ei kuulu köislaavade hulka. Köislaava on pahoehoe, mille pealispind on niivõrd kurrutatud, et meenutab üksteise kõrval asetsevaid köisi.

Pahoehoe on levinumatest laavavooludest kõige väiksema viskoossusega. Pahoehoe on vähem levinud kui teine tuntud laavavoolutüüp aa-laava. Erinevalt aa-laavast on tahkunud pahoehoe-laava peal enamasti hea käia. Sellele vaatamata võib pahoehoes olla tühikuid, mistõttu võib pealmine koorik käija jala all murduda. Vulkanoloog Peter Francis kirjeldab seda nii: "Kui see juhtub esimest korda, oled meeldivalt üllatunud, kui kahekümnendat korda, oled meeleheitel, edaspidine aga ei kannata enam trükimusta."[1]

Et pahoehoe on laava kohta väikese viskoossusega, on edasitungiva voolu paksus enamasti vaid 10...20 cm. Edasitungiv laava jahtub ja peatub, tema seest ja pealt aga tulevad uued voolud, mistõttu pahoehoe koosneb paljudest väikestest laavavooludest. Et laava jahtub pealt kiiremini, tekib koorik, mis sisemuses oleva vedela laava edasiliikumise tõttu lükatakse kurdu. Teatud piiri ületamisel koorik puruneb ja tekib laavavool, mille omadused on aa-laava ja pahoehoe-laava vahepealsed. See võib areneda edasi aa-laavaks. Aa-laavast ei saa aga kunagi pahoehoe-laavat.[2]

Kui aa-laava võib moodustuda nii basaltsest kui ka andesiitsest laavast, siis pahoehoe ei koosne kunagi andesiidist, vaid ainult basaldist. Andesiitne laavavool on pahoehoe moodustumiseks liiga viskoosne.

Kui pahoehoe-laava pealmine kiht jahtub piisavalt kaua, võib tekkinud koorik laavavoolu purunemisel püsima jääda, isegi kui laavavoolu veel vedel sisu ära voolab. Sedasi võivad tekkida laavakoopad, mis püsivad kooriku kokkulangemiseni.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Francis, P. & Oppenheimer, C. (2003). Volcanoes (2. trükk). Oxford University Press. Lk 147. ISBN 0199254699
  2. Francis, P. & Oppenheimer, C. (2003). Volcanoes (2. trükk). Oxford University Press. Lk 154. ISBN 0199254699