Portugal
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Portugali Vabariik
portugali República Portuguesa |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | A Portuguesa | ||||
| Pealinn | Lissabon | ||||
| Pindala | 92 391 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | portugali | ||||
| Rahvaarv | 10 561 614 (2011)[1] | ||||
| Rahvastiku tihedus | 114,3 in/km² | ||||
| President | Aníbal Cavaco Silva | ||||
| Peaminister | Pedro Passos Coelho | ||||
| SKT | 247 miljardit USA dollarit (2010)[2] | ||||
| SKT elaniku kohta | $23 000 (2010)[2] | ||||
| Rahaühik | euro (EUR) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg | ||||
| Tippdomeen | .pt | ||||
| ROK-i kood | POR | ||||
| Telefonikood | 351 | ||||
Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati.
1139.aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia).
1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia.
Aastatel 1828–1834 toimunud kodusõja konstitutsioonilise ja absoluutse monarhia pooldajate vahel võitsid konstitutsionalistid.
1908. tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano.
1974 toimunud nelgirevolutsiooni käigus taastati demokraatia. 1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga.
2007 II poolaastal oli Portugal Euroopa Liidu eesistujariik.
- Vaata ka: Miguelistide sõjad
Kliima [muuda]
Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega.
Haldusjaotus [muuda]
Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira).
Ringkonnad [muuda]
- Lissaboni ringkond
- Leiria ringkond
- Santarémi ringkond
- Setúbali ringkond
- Beja ringkond
- Faro ringkond
- Évora ringkond
- Portalegre ringkond
- Castelo Branco ringkond
- Guarda ringkond
- Coimbra ringkond
- Aveiro ringkond
- Viseu ringkond
- Bragança ringkond
- Vila Reali ringkond
- Porto ringkond
- Braga ringkond
- Viana do Castelo ringkond
Demograafia [muuda]
Portugali rahvaarv on 2010. aasta seisuga 10 735 765. 59% elanikkonnast elab linnades.[2]
Sündimuskordaja on 10,12 ja suremuskordaja 10,74 promilli. Keskmine eluiga on 78,38 aastat, kusjuures meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat.[2]
Majandus [muuda]
Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP.[2]
2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Portugali eskuudo.
Töötus on 10,7% (2010. aasta seisuga).[2]
|
|
Eksport [muuda]
Portugali suurimad ekspordiartiklid on[2]
Portugali tähtsaimad ekspordipartnerid on Hispaania 26,25%, Saksamaa 12,99%, Prantsusmaa 12,04%, Angola 7,21% ja Suurbritannia 5,54% (2009).[2]
Import [muuda]
Portugali suurimad impordiartiklid on[2]
- põllumajandustooted
- toidukaubad
- naftatooted
- keemiatooted
- plastik ja kumm
Portugali tähtsaimad impordipartnerid on Hispaania 31,58%, Saksamaa 12,41%, Prantsusmaa 8,58%, Itaalia 5,55% ja Holland 5,31% (2009).[2]
Transport [muuda]
.jpg)
Õhutransport [muuda]
Portugalis on 65 lennujaama, millest 43 hoovõturajad on asfalteeritud. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m on 5.[2]
Portugali rahvuslik lennufirma on TAP Portugal.
Portugali suurim lennujaam on Lissaboni Portela lennujaam, mis teenindas 2009. aastal 13 277 959 reisijat.
Raudtee [muuda]
Portugali raudteevõrk on 2 786 km pikk.[2]
Sõiduteed [muuda]
Portugali teedevõrk on 82 900 km pikk.[2]
Vaata ka [muuda]
- Portugali riigipeade loend
- Portugali koloniaalimpeerium
- Portugalikeelne kirjandus
- Portugal Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Portugali meediasüsteem
- 1958. aasta Portugali presidendivalimised
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Portugal |
- Portugali teejuht
- 535 kaarti Portugalist (140 linnadest)
- Wines of Portugal, Wine Regions
- Portugal’s wine regions
Viited [muuda]
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
