PN-3
| Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
| PN-3, hüüdnimega "Isamaa Päästja" | |
|---|---|
| Tüüp | luure-, hävituslennuk |
| Tootjad | Aviotehas |
| Riik | Eesti |
| Tootmisaastad | 1938 |
| Meeskond | 2 |
| Pikkus | 8,95m |
| Tiivaulatus | 10,38m |
| Mootor | 570hj Rolls Royce Kestrel |
| Tippkiirus | 395km/h (4000m kõrgusel) |
| Lennulagi | 5000 + ?m |
| Relvastus | 2 kuulipildujat |
PN-3, hüüdnimega "Isamaa Päästja", oli luure- ja hävituslennuk, ehitatud Eestis 1938. aastal.
PN-3 oli kiireim Eestis konstrueeritud lennuk.
Ajalugu [muuda]
Lennuki esimesed joonised tegi 1935. a Peterburist pärit Eestis elav aadlisoost insener Küttner, kes 1937. aastal siirdus Saksamaale. Töö viisid lõpule Voldemar Post, Rein Tooma ja E. Lesta. Lennuk sai valmis 1938.a. ning selle esmalend tehti 1939. aasta jaanuaris.[1] Valmis vaid prototüüplennuk, mis võeti õhukaitse relvastusse nr. 160 all. Kuna Eesti lennuväe tehniline seis oli kehvavõitu, nimetas rahvas uut lennukit "Isamaa päästjaks". Kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal, jõuti PN-3-ga sooritada kokku 104 maandumist ja lennata 31 tundi. Aasta jooksul plaaniti ehitada 6 lennukit, kuid alanud Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu Eestis jäi see teostamata. Okupatsioonivõim lasi 1940. aastal lennukilt mootori maha võtta ja kasutas lennukit polügoonil laskemärklauana.
Kirjeldus [muuda]
PN-3 oli segakonstruktsiooniga, kaheistmeline, dubleeritud juhtimisega, alltiivaline lennuk, mille terastorudest kere sõrestikule oli tõmmatud riie. Lennuki keresõrestiku esiosa, alates kabiini esi-istme kohalt, oli kaetud alumiiniumpaneelidega. Vabaltkandev tiib oli täielikult puitkonstruktsiooniga ning varustatud allapoole avaneva spoilerilaadse tagatiivaga.
Kuna lennukiehitajate majanduslikud võimalused olid piiratud, ehitati prototüüp lennus mitte sissetõmmatava telikuga, mille rattad kaeti voolundajatega. Järgmistele lennukitele planeeriti sissetõmmatav telik.
Ajutise lahendusena asetati prototüübile Eesti õhuväe biplaanide Hawker Hart varumootor (vesijahutusega 12 silindriline V-mootor), mis ajas ringi hävituslennukitele uuenduslikku kolmelabalist (Rotol või de Havilland muutuvsammuga?) metall-propellerit. Järgmistele ehitatavatele lennukitele kavatseti paigaldada moodsam 1000hp V-ridamootor.
Lennuk oli eriti hea manööverdusvõimega. Kõrguse 5000m saavutas 11,4 minutiga.
Kirjandus [muuda]
- ↑ Gerdessen, Frederik 2001: "Aeg mehed lennukid". Eesti entsüklopeedakirjastus, Tallinn, lk 185