PN-3

Allikas: Vikipeedia
PN-3, hüüdnimega "Isamaa Päästja"
PN-3 Isamaa päästja.jpg
Tüüp luure-, hävituslennuk
Tootjad Aviotehas
Riik Eesti
Tootmisaastad 1938
Meeskond 2
Pikkus 8,95 m
Tiivaulatus 10,38 m
Mootor 570hj Rolls Royce Kestrel
Tippkiirus 395km/h (4000m kõrgusel)
Lennulagi 5000 + ?m
Relvastus 2 kuulipildujat

PN-3, hüüdnimega "Isamaa Päästja", oli luure- ja hävituslennuk, ehitatud Eestis 1938. aastal.

PN-3 oli kiireim Eestis konstrueeritud lennuk.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lennuki esimesed joonised tegi 1935. aastal Peterburist pärit Eestis elav aadlisoost insener Küttner, kes 1937. aastal siirdus Saksamaale. Töö viisid lõpule Voldemar Post, Rein Tooma ja E. Lesta. Lennuk sai valmis 1938. aastal ning selle esmalend tehti 1939. aasta jaanuaris.[1] Valmis vaid prototüüplennuk, mis võeti õhukaitse relvastusse nr. 160 all. Kuna Eesti lennuväe tase oli oma ajastu kohta nõrk, nimetas rahvas uut lennukit irvhammaste eeskujul "Isamaa päästjaks". Kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal, jõuti PN-3-ga sooritada kokku 104 maandumist ja lennata 31 tundi. Aasta jooksul plaaniti ehitada 6 lennukit, kuid alanud Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu Eestis jäi see teostamata. Okupatsioonivõim lasi 1940. aastal lennukilt mootori maha võtta ja kasutas lennukit polügoonil laskemärklauana.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

PN-3 oli segakonstruktsiooniga, kaheistmeline, dubleeritud juhtimisega, alltiivaline lennuk, mille terastorudest kere sõrestikule oli tõmmatud riie. Lennuki keresõrestiku esiosa, alates kabiini esi-istme kohalt, katsid alumiiniumpaneelid. Vabaltkandev tiib oli täielikult puitkonstruktsiooniga ning varustatud allapoole avaneva spoilerilaadse tagatiivaga.

Lennukiehitajate majandusliku piiratuse tõttu, ehitati prototüüp lennus mitte sissetõmmatava telikuga, mille rattad kaeti voolundajatega. Järgmistele lennukitele planeeriti sissetõmmatav telik.

Ajutise lahendusena asetati prototüübile Eesti õhuväe biplaanide Hawker Hart varumootor (vesijahutusega 12 silindriline V-mootor), mis ajas ringi hävituslennukitele uuenduslikku kolmelabalist (Rotol või de Havilland, muutuvsammuga?) metall-propellerit. Järgmistele ehitatavatele lennukitele kavatseti paigaldada modernne 1000 hj V-ridamootor.

Lennuk oli eriti hea manööverdusvõimega. Kõrguse 5000 m saavutas 11,4 minutiga.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Gerdessen, Frederik 2001: "Aeg mehed lennukid". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, lk 185