Pühalepa kirikuaed

Pühalepa kirikuaia piirdemüür (2011)

Pühalepa kirikuaia kabel

Pühalepa kirikuaed on Pühalepa kirikut ümbritsev ala.

Pühalepa kirik ja kirikukalmistu asuvad Pühalepa külas kümmekonna meetri kaugusel Heltermaa–Käina maanteest.

Koos Pühalepa kiriku ehitusega 13. sajandi keskpaigas hakati ka kirikuaias matuseid pidama. Kirikuaia pindala on 0,9 ha.

Kirikuaeda piirab lõhestamata graniitkividest sideaineta piirdemüür 3–4-realise laudiskihiga (laius 1–1,3 m, kõrgus 0,9–1,3 m). Edelanurgas on kalmistu piirdeks Ungern-Sternbergi perekonna hauaplats, mis on piiratud malmist piirdeaiaga. Kirikuaia lääneküljel paikneb ainuke väravakoht, mille moodustavad kaks püstiselt paigaldatud piklikku graniitrahnu, mille vahele on sobitatud puitvõred.

Lisaks Pühalepa kirikule paikneb kirikaias veel krahvinna Ebba Margaretha von Stenbocki matusekabel. Kuna pärast Vene Keisririigi Senati 1772. aasta ukaasi keelati matused kirikutesse ja kirikute ümbrusse, rajati 1775. aastal surnud mõisaproua matmiseks eraldiseisev hauakabel. Kabel oma ristkülikukujulise põhiplaani, krohvitud seinte, ümmarguste akende, kalasabalaudisega kaetud kahepoolsete ustega ning S-kivi katendiga telkkatusega on suurepärane näide barokiperioodi arhitektuuri väikevormidest.

Säilinud on 63 hauatähist. Hauatähiste väiksest arvust olenemata on kirikuaias esindatud kõik Eesti kalmistukultuuris 17.–20. sajandini esinevad hauatähiste liigid ja põhitüübid (välja arvatud hauaskulptuur). Enamasti asetsevad hauad korrapäratult, suurem osa neist asub kalmistu lõunapoolses osas. Unikaalseimateks hauatähisteks võib pidada 17. sajandisse dateeritud kahte ratasristi fragmenti ja ainulaadset ketasristi, mis on pinnasest leitud kalmistu korrastamisel 1979. aastal.

Vanemad kui teise maailmasõja lõpp (kuni 1945. aastani) hauatähised ja piirded: metallhauatähiseid – 26, sh sepisristid – 6; sepisaiad – 1; kivist hauatähised – 33, sh 12 hauakatteplaati.

Pühalepa kirikuaeda maeti kuni 1940. aastateni. Matuste arv vähenes tunduvalt 19. sajandi lõpus, kui kirikust 1 km põhja pool rajati uus Pühalepa kalmistu.

Kirikuaed, kirikuaia piirdemüür ja kabel on arvele võetud kultuurimälestistena.

• 
  17. sajandisse dateeritud rõngasrist
• 
  Ristid kiriku surnuaial
• 
  Rõngasrist ja ketasrist kiriku surnuaial
• 
  Pühalepa kirikaia ketasrist
• 
  Constantin (1837–1843) ja Ida Hermine Marcusseni (1842–1843) hauaplaat
• 
  Constantin von Ungern-Sternbergi (1842–1857) hauaplaat
• 
  Krahv Ewald Andreas Ungern-Sternbergi (1824–1899) ja tema abikaasa Adele (sündinud krahvitar Stackelberg; 1833–1915) hauaplaadid
• 
  Eestimaa rüütelkonna peamees vabahärra Gustav von Ungern-Sternbergi (1821–1876) hauatähis
• 
  Duellil langenud Theodor von Ungern-Sternbergi (1819–1847) hauatähis
• 
  Pühalepa kirikaia kivirist

Välislingid

• Pühalepa kirikuaed kultuurimälestiste riiklikus registris
• Pühalepa kirikuaia piirdemüür kultuurimälestiste riiklikus registris