Põõsalind

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnuperekonnast; eesnime kohta vaata artiklit Sylvia (eesnimi)

Põõsalind
Erinevaid põõsalinnu liike
Erinevaid põõsalinnu liike
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Põõsalindlased Sylviidae
Perekond: Põõsalind
Ladinakeelne nimetus
Sylvia
Põõsalind
Aed-põõsalind

Põõsalind (Sylvia) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Esimesena kirjeldas põõsalinde teaduslikult itaalia bioloog Giovanni Antonio Scopoli 1769.

Tänapäeval arvatakse põõsalindude hulka 28 liiki.

Levila ja elukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põõsalinnud elavad Euroopa parasvöötmes ja lähistroopikas, Lääne- ja Kesk-Aasias ning Aafrikas. Nende suurim liigiline mitmekesisus on Vahemeremaades. Parasvöötmes elavad liigid on kõik rändlinnud. Lähistroopikas elavad linnud on paigalinnud või osaliselt rändlinnud. Nad tegutsevad aktiivselt, põhiliselt avatud metsamaastikul, võsas, hekkides ja põõsastikes, kus nad osavalt liiguvad.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põõsalinnud on tugeva kehaehitusega ja tugevate jalgadega. Nokk on natuke jämedam kui enamikul värvulistel. Kõige väiksem nendest on aafrika kõrbe-põõsalind (Sylvia deserti), kes on 11 cm pikk ja kaalub 7 g, kõige suurem on vööt-põõsalind, kes on kuni 17 cm pikk ja kaalub 36 g.

Nende sulestik on mitut karva pruun ja hall, tavaliselt pealtpoolt tumedam ja altpoolt kahvatum. Mitmel liigil on sinakaid ja roosakaid toone, mitmel on tiivad ääristatud oranžikaspruunide või ruugete tiivasulgedega. Saba on enamasti ristkülikukujuline, mõnel otsast kergelt ümardunud. Paljudel liikidel on kerge suguline dimorfism, mis väljendub sulestiku värvis. Sellistel juhtudel on isaslindude pealagi must või erehall, aga emastel pruunikas. Umbes kolmandikul liikidel on isaslindudel silma ümber silmatorkav punane rõngas.

Põõsalinnud toituvad põhiliselt putukaist. Mõned liigid söövad ka palju vilju, eriti väikseid marju, näiteks leedripuu ja luuderohu omi. Mustpea-põõsalind sööb meeleldi mitmesugust toitu, mida inimesed lindudele talvel lindude söögimajadesse panevad.

Põõsalinnud laulavad tavaliselt üsna valjusti. Laulu järgi saab liike üksteisest eristada.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on kohatud järgmisi liike: