Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi hoone

Allikas: Vikipeedia
Hoone tagakülg (suvi 2014)

Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi hoone on koolihoone Pärnus aadressil Nikolai 26.

Koolihoone paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ja on arvel ehitismälestisena. Hoone tunnistati kultuurimälestiseks 1997. aastal.[1]

Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi hoone näol on tegemist Pärnu suurima, terviklikult säilinud enne Esimest maailmasõda ehitatud koolihoonega. Koolimaja on kahe täiskorruse, soklikorruse ja pööninguga E-kujuline telliskivihoone. Hoone fassaadidel vahelduvad punasest tellisest elemendid ja arhitektuursed detailid krohvitud seinapindadega. Hoone on säilitanud oma algse väljanägemise ning enamjaolt ka oma ruumijaotuse ja kasutusotstarbe.

Hoonet hakati projekteerima ja ehitama 1901. aastal. Projekti autor oli balti-saksa päritolu arhitekt August Reinberg. Kuna koolivalitsus tahtis Tütarlaste Gümnaasiumi hoonet Linnakooli jaoks kiiresti kätte saada, tuli projekteerida ja ehitada samaaegselt. Juba 19. oktoobriks 1901 oli hoone karp valmis ja sai asuda sisetööde kallale. Kuna hoone ehitamine kujunes planeeritust kallimaks, polnud võimalik hoonele kivikatust ehitada ning see tuli asendada Pärnule eriliselt iseloomuliku laudkatusega – katus valmistati spetsiaalsetest katuselaudadest ja maaliti nii, et eemalt vaadates paistis see kivikatusena. Hoone ehitati kivist, viie frontooniga, ehitusmeister oli Gustav Darmer.

Klassiruumides oli auruküte, direktrissi, teenijate ja eluruumides aga ahiküte. Pärast kooli kauaaegse direktori Ermi surma kohandati koolimaja lõunatiivas olnud korter ümber kantseleiruumideks.

Koolihoone (talv 2014)

Hoone pikkus on 60,23 meetrit, laius on 35,05 meetrit ja maksimaalne kõrgus on 21,39 meetrit.

Ehitamise ja renoveerimise ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1900–1902 projekteeriti ja ehitati Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi hoone, mille projekti autor oli Riia Arhitektide Ühenduse liige, baltisaksa päritolu August Reinberg. Hoone valmis 1902. aastal. Projekteerimine ja ehitamine toimus üheaegselt ning projekteerimise käigus tehti suuri muudatusi. Näiteks kaunistati hoone algse ühe ehisviilu asemel viie ehisviiluga. Hoone kallinemine ei võimaldanud ehitada kivikatust ja nii ehitati Pärnule iseloomulik laudkatus, mis värviti nii, et eemalt vaadatuna paistis see kivikatusena. Samas korraliku hoolduse korral pidas ka laudkatus vastu ligi poolsada aastat. Ülejäänud hoone ehitati kivist. Klassiruume köeti auru- ja eluruume puuküttega. Koolihoone projekteeriti E-tähe kujulise plaanilahendusega. Hoonel on täismahus keldrikorrus, kus kasutatavad ruumid paiknevad põhiliselt hoone põhja- ja lõunapoolses tiivas.

1906–1907 ehitati Pärnu muldkindlustuse Jupiteri bastioni püssirohukeldri peale kooli võimla, mis tänapäeval paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ja on arvel arhitektuurimälestisena. 1906. aastal põles maha Nikolai ja Lõuna tänava nurgal paiknenud puust võimlahoone. Kuna juba viis päeva pärast õnnetust kompenseeris kindlustus Pärnu linnale hoone maksumuse, oli võimalik juba kaks päeva pärast õnnetust toimunud linnavalitsuse istungil otsustada uue võimla rajamine algse otstarbe minetanud püssirohukeldri peale. Samas lahendati ka teine linnale oluline probleem: endisesse püssirohukeldrisse paigutati Pärnu linnaarhiiv. Uus võimla projekteeriti kivihoonena, mis moodustas 1902. aastal valminud koolihoonega arhitektuurse terviku.

1954. aasta kevadel alustati kooli raadiosõlme rajamisega. Esimene raadiosaade toimus 6. novembril 1954. 1961. aastal raadiosõlm renoveeriti, ehitati aken stuudio ja aparaadiruumi vahele. Tänapäevaks on raadiostuudio likvideeritud.

1970. aastatel ehitati koolimaja idaküljele veeküttel töötav katlamaja senise auruküttekatla asemele. Pärast koolihoone ühendamist linna soojusvõrguga likvideeriti katlamaja 1990. aastate lõpus.

1980–1989 viidi garderoobid koolihoone fuajeest keldrisse, ehitati ümber sööklaruumid, tehti korda keldriruumid, remonditi kooli aula.

1996–1997 remonditi arvutiklass ja tütarlaste tualettruumid, koliti raamatukogu uutesse ruumidesse, viidi garderoob tagasi fuajeesse, mis sai esindusliku väljanägemise.

1998–1999 remonditi kooli köök.

7. juunil 2010 valmis arhitektibüroos AS Amhold koolihoone ja võimla restaureerimise-rekonstrueerimise ehitusprojekt, mille eesmärgiks on funktsionaalsed, hea sisekliima, akustika ja läbimõeldud sisekujundusega ruumid. Teostati projekti arhitektuurne, sisekujunduslik, ehituskonstruktiivne, veevarustuse ja kanalisatsiooni osa, samuti projekteeriti ventilatsioon ja küte, elektri- ja nõrkvooluosad ja hoone automaatika. Projekti koostamise käigus tehti ka arhitektuuriajaloolist, insenertehnilist ja keskkonnaalast uurimistööd. Projekteerimisel püüti võimalikult palju säilitada algsest ruumilahendusest. Sisekujundusega on püütud edasi anda hoone algse värvilahenduse üldkontseptsiooni, kus aluseks on võetud siseviimistluse värviuuringud ja muinsuskaitse eritingimused. Materjalide valikul on arvestatud nende esteetilise välimuse, hoone ehitamise ajastule omaste materjalide ning kulumis- ja määrdumiskindlusega. Keldris on mitmeid erineva suurusega, ka läbikäidavaid ruume. Uue lahendusega on ajaloolist üldlahendust säilitades avardatud ruumide kasutusvõimalusi, eemaldades hiljem juurde ehitatud, keskkonda mittesobivad vaheseinad. Enamik keldrikorruse ruume on väiksemate akendega, mis tagavad osaliselt ka loomuliku valguse. Projekt nägi ette keldrisse uue planeeringu ja tehnoloogiaga köögiploki koos vajalike abiruumidega. Kooli hoovile on kavandatud vabaajaürituste ala, kuhu saab paigaldada teisaldatava lava ja pingid pealtvaatajatele. Kavandatud on ka kohvikute ala koos kõigi vajaminevate kommunikatsioonidega. Lisaks on hoovil haljastatud õueõppe klass ja puhkeala, mille haljastuse valikul lähtuti seal asunud kunagisest köögiviljaaiast. Võimla restaureerimisel arhitektuurimälestise ruumiplaneeringut ei muudeta, vaid ajalooline hoone taastatakse selle algsel kujul. Täielikult uuendatakse kõik kommunikatsioonid ning tehno- ja kliimasüsteem.

Kasutamine koolihoonena[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi hoones aadressil Nikolai 26 on tegutsenud järgmised koolid[2]:

Saksa- ja venekeelsed:

Eestikeelsed:

Külalised[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi hoonet on külastanud septembris 1998 Norra kuningas Harald V abikaasaga ja president Lennart Meri saatjaskonnaga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri määrus, 3. juuli 1997. Riigi Teataja.
  2. Ajalugu. Pärnu Vanalinna Põhikooli veebisait.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]