Ottomar Maddison

Allikas: Vikipeedia
Ottomar Maddison

Ottomar Julius Martin Maddison (19/31. märts 1879 Tallinn30. jaanuar 1959 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maddison õppis aastatel 1899–1906 Peterburi teedeinseneride instituudis ja 1918. aastal kaitses samas doktoriväitekirja. Sama õppeasutuse teenistuses oli ta aastatel 1909–1921, aastast 1920 oli ta tehnilise mehaanika professor. Peterburis oli ta ka esimese ja teise polütehnikumi ning sõjaväeinseneride akadeemia õppejõud.[1]

1921. aastal naasis ta Tallinna, kus sai tehnikumi õppejõuks. Ühtlasi oli ta aastatel 1930–1936 Tartu ülikooli õppejõud, 1935. aastast mehaanika ja raudkonstruktsioonide professor. Aastatel 1936–1950 oli ta tehnikaülikooli professor ja aastast 1946 akadeemik.[2]

Maddison oli tegev mitmes ühiskondlikus organisatsioonis, muu hulgas oli ta Riigi Põlevkivitööstuse nõukogu esimees (1927–1931), Tallinna linnavolikogu liige (1927–1934) ning Insenerikoja liige ja selle nõukogu liige.[viide?] Ta kuulus ka Rahvusvahelise Materjalide Proovimise Ühingu ja Rahvusvahelise Sildade ja Kõrgehitiste Ühingu alatistesse komiteedesse.[3]

Tööd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Instituudi lõpetamisest esimese maailmasõjani projekteeris Maddison Venemaal rohkelt suuri sildu. Koos Andrzej Pszenickiga projekteeris ta Peterburi lossisilla ning koos Nikolai Beleljubskiga Kaasani lähe­dal ja Uljanovskis raudteesillad, mis olid esimesed suurte silletega sillad Venemaal. Samuti projekteeris ta kaks silda üle Dnepri jõe, Almatõ lähedal terassilla üle Mašati jõe oru, Pavlodari lähedal silla üle Irtõši jõe ning raudteesildu- ja vidaukte mujal.[4]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õigusteadlane Eugen Maddisoo oli Ottomar Maddisoni vend.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti avalikud tegelased, 1932. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 172–173.
  2. TTÜ raamatukogu, 2004. Akadeemik Ottomar Maddison 125. Näituste nimestik. Vaadatud 28.07.2012.
  3. Päss, V., 1940. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu: Loodus, lk 193.
  4. Soonurm, E., 2004. Ottomar Maddison – 125 aastat sünnist. Mente et Manu, 6.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]