Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1736–1800 elanud Otto Magnus von Stackelbergist. Teiste samanimeliste kohta vaata Otto Magnus von Stackelberg.

Krahv Otto Magnus von Stackelberg (17361800)

Krahv Otto Magnus von Stackelberg (7/18. veebruar 17368. november 1800 Dresden) oli Vene diplomaat.

Otto Magnus sündis oma samanimelise isa viienda lapse ja esimese pojana. Õppis 1753 Leipzigi ülikoolis. Tema diplomaatiline tegevus algas 1764 Katariina II Eestimaa-visiidi ajal keisrinnaga tutvumisest. 1765 sai Lüganuse ülemkirikueestseisjaks. Aastal 1767 sai ta Venemaa suursaadikuks Hispaanias, 1771 keisrinna tegelikuks kammerhärraks.

1772 sai ta suursaadikuks Poolas, kus korraldas Poola esimese jagamise. Tema esimene ülesanne sealjuures oli saavutada, et Poola seim ratifitseeriks Poola jagamise lepingu ja tõepoolest, altkäemaksude abiga saavutaski ta lepingu ratifitseerimise. Saksa-Rooma keiser Joseph II annetas talle 1775 riigikrahvi tiitli. Samal aastal sai temast Malta rüütel[viide?].

Aastatel 17911793 oli ta Venemaa suursaadik Rootsis. 1795. aastal sai ta salanõuniku tiitli.

Teenete eest autasustati teda Poola Valge Kotka (1773), Aleksander Nevski ja Püha Andrease ordeniga.

Otto Magnus von Stackelbergile kuulusid Eestimaal Atsalama, Ereda, Hagemäe, Hirmuse, Jõetaguse, Kohtla, Pagari, Püssi, Purtse, Satsu, Väike-Pungerja, Väike-Soldina, Uue-Varudi mõis, Voorepera ja Kuramaal Ungurmuiža mõis.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abiellus 8/19. jaanuaril 1758 Sophia Gerdruta von Fölkersahmiga, perre sündis kaks poega (neist vanem Gustav Ernst von Stackelberg) ja neli tütart.

Sugupuu[muuda | redigeeri lähteteksti]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]