Orvand (geomorfoloogia)

Allikas: Vikipeedia
Orvand liustikuga
Tühi orvand, mille põhjas on järv

Orvand ehk kaar (saksa Kar 'tsirkus') on liustikutekkeline pinnavorm, looduslik liustiku toimel tekkinud tassi- või tugitoolikujuline süvend mäenõlva või oru ülaosas, mida ümbritsevad kaljused nõlvad.[1]

Orvanditele on iseloomulikud järsud taga- ja küljeseinad ning lame-nõgus põhi, kus tavaliselt paikneb liustik. Mõnedes orvandites on sõmerlume kuhjatis, teistes hooajalised lumekuhjatised. Seal, kus liustikud taandusid, on orvandite põhi kaetud veega – nii on tekkinud suurem osa mägijärvedest. Orvandi välisküljel on madal künnis. Tihti tekib erosiooni toimel nõlva alla nõgu, kus voolab kevadel sulavesi või püsivavooluga oja.

Keskmiselt on orvandite laius 1–2 km ja tagaseina kõrgus umbes 300 m, aga need võivad olla ka laiusega kuni 16 km ja tagaseina kõrgusega kuni 3 km (Mount Lister, Antarktis).

Süvenemise kiirus on Kanada Arktikas 25–90 mm 1000 aastaga, Norras 500–600 mm 1000 aastaga, Kaljumäestikus kuni 1300 mm 1000 aastaga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Matkaseletussõnastiku projekt