Orgaaniline süntees

Allikas: Vikipeedia
Atsetüülsalitsüülhappe (aspiriini) sünteesi mehhanism; lähteained on äädikhappeanhüdriid ja salitsüülhape

Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega. Sünteesil on enamasti tegu keerukama struktuuriga ühendite saamisega lihtsamatest ühenditest.

Orgaaniliste ühendite hulk on praktiliselt lõputu ja orgaaniline süntees on oluline orgaanilise keemia haru. Tulenevalt orgaanilise sünteesi laiaulatuslikkusest on sellel alal välja kujunenud mitmed olulise spetsiifikaga alad.

Metodoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi valdavat osa orgaanilisi ühendeid pole kunagi sünteesitud, saab kirjandusest metodoloogilisi lahendusi teatud reaktsioonitüüpide teostamiseks.

Täissüntees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Täissüntees

Orgaanilises keemias tähendab täissüntees keeruliste orgaaniliste ühendite sünteesi lihtsamatest lähteainetest (reagentidest) ilma bioprotsesside abita ja ei kasutata looduslikust materjalist eraldatud lähteaineid.

Asümmeetriline süntees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Asümmeetriline süntees

20. sajandi keskpaigast alates on arendatud asümmeetrilise sünteesi meetodeid, mis võimaldavad saada kiraalse ühendi korral ühe enantiomeeri.

Sünteesi planeerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurte keeruliste molekulide korral kasutatakse nn retrosünteetilist analüüsi. See tähendab, et lõppmolekul jagatakse mõtteliselt lihtsamateks struktuuriüksusteks, mida saaks sünteesida tavalistest lähteainetest.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]