Operatsioon Teemant

MiG-21 Iisraeli muuseumis. Pildil on sama lennuk, mille Mossad operatsiooni Teemant käigus omandas

Operatsioon Teemant oli Mossadi erioperatsioon, mille eesmärk oli saada enda valdusse MiG-21 hävituslennuk, et seda uurida ja selle nõrkusi tundma õppida. Operatsioon algas 1963. aasta keskel ja lõppes 1966. aasta 16. augustil, kui Iraagi õhujõudude piloot Munir Redfa, kes tegi Mossadiga koostööd, lendas oma MiG-iga Iisraeli.

Esimesed katsed

Esimese katse lennuk kätte saada tegi Mossadi agent Jean Thomas. Thomas ja ta rühm said käsu leida piloot, kes miljoni dollari eest oleks nõus oma lennukiga Iisraeli lendama. Esimene katse ebaõnnestus, sest Egiptuse piloot, kellega nad ühendust võtsid, reetis nad ja viis agenti võeti kinni. Thomas ja veel kaks agenti hukati 1962. aasta detsembris süüdistatuna spionaažis. Teine katse ebaõnnestus samuti ja Mossadi agendid peksid kaks Iraagi pilooti läbi, et nad mõnda aega vaikiksid.

Õnnestumine

1964. aastal võttis Mossadiga ühendust Iraagis sündinud juut Yusuf. Ta informeeris Mossadi, et tema tüdruksõbra sõbranna oli abielus Iraagi piloodi Munir Redfaga, kes oli rahulolematu, et tema kristlik taust takistas tal sõjaväes karjääri tegemast. Lisaks oli talle vastumeelne rünnata Iraagi kurde ja Yusufi arvates soovis Redfa Iraagist lahkuda.

Mossadi naisagent otsis Redfa üles ja sõbrunes temaga. Redfa pihtis agendile, et teda sunniti elama kodust kaugel, tema ülemused ei usaldanud teda ja lubasid lennata ainult väikese koguse kütusega, sest ta oli kristlane. Lisaks imetles ta juute, "vähesed nii paljude moslemite vastu," lausus ta agendile. Viimane veenis Redfad, et ta reisiks Euroopasse ja kohtuks Mossadi agentidega. Luureagentuuri tollane peadirektor Meir Amit jälgis salaja seda kohtumist. Kohtumisel pakuti piloodile miljonit dollarit, Iisraeli kodakondsust ja tööd kui ta on nõus oma MiG-21ga Iisraeli lendama. Redfa nõustus ja seadis lisatingimuseks, et Mossad peab tema pere ja lähedased samuti riigist välja toimetama. Hiljem külastas Redfa lennuvälja, kuhu ta MiGi pidi toimetama ja kohtus ka Iisraeli õhujõudude tollase juhi Mordechai Hodiga, kellega arutas operatsiooni üksikasju.

Mossad lähetas rühmad Iraaki, et nad toimetaksid Redfa lähedased riigist välja. Redfa naine Betty läks koos lastega Pariisi, arvates, et see on tavaline suvepuhkus ja kuna Redfa polnud oma naist hoiatanud, et Mossad kavatseb ta Iisraeli toimetada, oleks operatsioon äärepealt katastroofiga lõppenud, sest naine ähvardas Iraagi saatkonda pöörduda. Siiski rahunes ta maha ja nõustus Mossadi töötajaid usaldama. Mossad toimetas koostöös kurdidega ka ülejäänud lähedased Iraagist minema Iisraeli.

Edasi algas operatsiooni kõige ohtlikum osa: Munir Redfa Iisraeli põgenemine. Võimalus põgenemiseks tuli 16. augustil, kui ta lendas siis Põhja-Jordaania kohal. Jordaanlased võtsid ühendust süürlastega, kes pidasid lennukit enda omaks ja kinnitasid seetõttu, et lennuk on nende oma ja teeb treeninglendu. Kui Redfa jõudis Iisraeli õhuruumi, kohtas ta Iisraeli hävitajaid, kes eskortisid ta Hatzori, kus ta maandus.

Järelm

Tänu Redfale said iisraellased lennukit tundma õppida. Piloodid õppisid lennuki tugevused ja nõrkused selgeks ja harjutasid lennuki allatulistamist. 1967. aasta mais ütles CIA peadirektor, et Iisrael oli teinud head tööd. Nimelt kohtusid 7. aprillil 1967 Golani kõrgendike kohal Süüria MiG-21 hävitajad ja Iisraeli tehniliselt vähem võimekamad Dassault Mirage III-d. Lahingus jäid peale Iisraeli piloodid, kes tulistasid alla kuus MiG-i ega kaotanud ühtegi enda lennukit.

1968. aastal laenas Iisrael lennuki USAle, sillutades tee F-4 Phantomite müügiks, mida USA polnud enne seda soovinud juutidele müüa.