Oommeeter

Allikas: Vikipeedia

Oommeeter on mõõteriist elektrilise aktiivtakistuse otseseks mõõtmiseks. Selle nimi tuleb takistuse mõõtühikust oomist, mis sai omakorda nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi järgi.

Tavaliselt mõõdetakse takistust alalisvoolu järgi, kuid mõnes elektroonilises oommeetris saab kasutada ka vahelduvvoolu.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Teisaldatavuse järgi liigitatakse oommeetrid paneelseteks, statsionaarseteks (laborimõõteriistad) ja portatiivseteks.
  • Tööpõhimõtte järgi võivad oommeetrid olla magnetelektrilised-magnetoelektrilise mõõtmisseadmega logomeetriga (megaoommeetrid) ja analoog või numbrilised.
  • Mõõdetavate takistuste diapasooni järgi jagunevad oommeetrid megaoommeetriteks, teraoommeetriteks, millioommeetriteks ja mikrooommeetriteks.

Magnetelektrilised oommeetrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Magnetelektrilised oommeetrid. Tööpõhimõtte skeem.
a)rx lülitatakse järjestikku
b)rx lülitatakse paralleelselt

Magnetelektrilise oommeetriga mõõdetakse takistuses kulgevat elektrivoolu püsiva pinge korral. Takistuste mõõtmiseks sadadest oomidest kuni mitme megaoomini lülitatakse oommeeter ja mõõdetav takistus rx järjestikku. Sel juhul on voolutugevus I mõõteseadmes ning seadme osuti hälve proportsionaalsed: I = U/(r0 + rx), kus U-on vooluallika pinge, r0- mõõteseadme takistus. Väikeste rx väärtuste korral lülitatakse mõõteseade paralleelselt.

Logomeetrilised megaoommeetrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Logomeetrilised megaoommeetrid. Tööpõhimõtte skeem.

Logomeetriliste megaoommeetrite põhiosa on logomeeter, mille õlgadele lülitatakse eri kombineeringutes näidissiseresistoreid ning mõõdetav takistus. Logomeetri näit sõltub nende takistuste suhtest. Mõõtmisteks vajaliku tugeva voolu allikana kasutatakse sellistes seadmetes mehhaanilist induktorit-elektrogeneraatorit käsiajamiga, megaoommeetrites tarvitatakse vahel induktori asemel alaldit.

Analoogoommeetrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Analoogoommeetrite tööpõhimõte seisneb mõõdetava takistuse kujundamises sellele proportsionaalseks pingeks operatsioonvõimendi abil. Mõõdetav objekt lülitatakse tagasisideahelasse või võimendi sisendisse.

Numbrilised oommeetrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Numbrilised oommeetrid. Tööpõhimõtte skeem.

Numbriline oommeeter põhineb automaatselt tasakaalustuval mõõtesillal. Seda tasakaalustatakse numbrilise juhtimisseadmega silla õla pretsensiooniste resistorite valiku meetodil, seejärel edastatakse mõõdetav informatsioon juhtimisseadmest indikatsiooniplokki.

Madalate takistuste mõõtmine (neljajuhtmeline lülitus)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madalate takistuste mõõtmisel võib tekkida täiendav mõõteviga ühendusjuhtmete takistuste tõttu. Selle probleemi vältimiseks kasutatakse neljajuhtmelise siselülitamise meetodit: kasutatakse kaht paari juhtmeid, millest ühe juhtmepaari kaudu antakse mõõdetavale objektile vool voolutugevusega, teise juhtmepaari abil mõõdetakse tundmatul takistusel tekkinud pingelang, mis on proportsionaalne voolutugevusega ja objekti takistusega. Juhtmed ühendatakse kahepooluselise seadme väljunditesse niimoodi, et kumbki voolujuhtmetest ei puutuks kokku temale vastava voolujuhtmega, ning üleminevad takistused ei ole kontaktikohtades lülitatud mõõdetavasse vooluahelasse.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]