Hõivake Wall Street

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Okupeerige Wall Street)

40.709385-74.011323

Meeleavaldajad Zuccotti pargis 17.09.2011.

Hõivake Wall Street, ka Okupeerige Wall Street; OWS (Occupy Wall Street) on New Yorgist teistesse Ameerika Ühendriikide linnadesse ja teistesse riikidesse levinud protestiliikumine ja meeleavalduste seeria. Liikumine sai alguse kui meeleavaldajad hõivasid 2011. aasta 17. septembril New Yorgis Manhattanil asuva Zuccotti pargi.

Põhilised teemad, millele OWS-liikumine tähelepanu juhtis olid ühiskondlik ja majanduslik ebavõrdsus, ahnus, korruptsioon ning korporatsioonide ja finantsteenuste sektori liigne mõju valitsusele. OWS-i juhtlause "Meie oleme 99%" (We are the 99%) viitab sissetulekuerinevustele ja varanduse ebavõrdsele jaotumise USA rikkaima protsendi liikmete ja ülejäänud elanikkonna vahel. Meeleavaldajad kasutasid otsuste vastuvõtmiseks konsensusmeetodit. Nad eelistasid otsest tegutsemist võimude poole pöördumise asemel.[1] Liikumist seostatakse anarhismiga.

15. novembril 2011 sunniti meeleavaldajad Zuccotti pargist välja. Nad tegid mitu ebaõnnestunud katset end uuesti pargis sisse seada ja pöörasid seejärel tähelepanu pankade, korporatsioonide peakorterite, juhatuste koosolekute, kolledžite ja ülikoolilinnakute hõivamisele.

29. detsembril 2012 esitas Naomi Wolf ajalehes The Guardian USA valitsuse dokumendid, mis paljastasid, et FBI ja Sisejulgeolekuministeerium (Department of Homeland Security) olid OWS-i jälgimiseks kasutanud oma terrorismivastast rakkerühma (Joint Terrorism Task Force), kuigi nad olid öelnud, et OWS-i peetakse rahumeelseks liikumiseks.[2][3]

Juured[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esialgse meeleavalduse initsiaatoriteks olid Micah White ja väliseestlasest Kalle Lasn kanada konsumerismivastasest rühmitusest/väljaandest Adbusters. Lasn registreeris 9. juunil OccupyWallStreet.org veebiaadressi.[4] Juunis saatis Adbusters oma tellijaile e-maili, milles kirjutati, et "Ameerika vajab oma Tahriri".[4] 13. juuli 2011 blogipostituses[5] tehti ettepanek korraldada Wall Streetil rahumeelne "okupatsioon" (hõivamismeeleavaldus) protestimaks selle vastu, et suurfirmad demokraatiat liigselt mõjutavad, et globaalse majanduskriisi põhjustajad on jäänud seaduslikult karistamata, ja et varanduslik ebavõrdsus üha süveneb.[6] Protesti reklaamimise visuaalseks kujundiks sai Wall Streeti sümboliseeriva raevunud härja (Charging Bull) skulptuuri peal tantsiv naisfiguur.[7]

Kärbetevastane rühmitus New Yorkers Against Budget Cuts (NYAB) kutsus juulis üles Manhattanil sleep-in stiilis protestiaktsiooni (kus meeleavaldajad ka magavad meeleavaldamiskohas) korraldama. Aktivist, anarhist ja antropoloog David Graeber ja mitu tema kaastöölist osalesid NYAB-i üldkogul, kuid pettusid selles kuna üritusele pidi järgnema ettemääratud nõudmistega marssimine mööda Wall Streeti. Graeber moodustas koos mõttekaaslastega teise üldkogu, millest lõpuks kasvas välja New Yorgi Üldkogu (New York General Assembly). Grupp hakkas korraldama iganädalasi kokkusaamisi, kus arutleti liikumise suuna üle – näiteks kas liikumisel peaks olema mingid kindlad nõudmised, kas peaks olema liidrid ja kuidas otsuseid tuleks vastu võtta.[8][9] Internetirühmitus Anonymous avaldas video, milles kutsus üles meeleavaldustest osa võtma[10] ja ka korporatsioonide mõju kritiseeriv rühmitus U.S. Day of Rage liitus liikumisega.[11]

Meeleavaldus ise algas 17. septembril. Esialgselt oli protesti asukohaks valitud One Chase Manhattan Plaza. Tagavaravariantideks olid Bowling Green Park (kus asub "raevunud härja" skulptuur) ja Zuccotti park. Politsei sai plaanidest teada ning blokeeris kaks esimest kohta ära. Et Zuccotti park oli eraomandis, ei saanud politsei ilma maa-omaniku palveta protestijaid sealt minema sundida.[12][13]

David Graeber on kirjutanud, et Occupy-liikumise juured peituvad anarhismis. Liikumine on hierarhiatevastane ja antiautoritaarne, otsused võetakse vastu konsensuse teel ning ei tunnistata olemasoleva juriidilise ja poliitilise korra legitiimsust.[14] Ka sotsioloog Dana Williamsi sõnul on "Occupy-liikumise kõige otsesemaks inspiratsiooniallikaks" anarhism.[15]

Ülevaade[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Meie oleme 99%"[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meeleavaldajate "99%"-hüüdlause viitab sellele, et nad ei ole rahul majandusliku ebavõrdsusega. Huffington Posti reporter Paul Taylor on öelnud, et see on kõige õnnestunum hüüdlause alates Vietnami sõja ajal kasutusel olnud loosungist "Hell no, we won’t go!".[16]

Ebavõrdsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

USA jõukaima 1 protsendi elanike sissetuleku osakaal võrreldes muu elanikkonnaga

Sissetulekute ebavõrdsus on praeguseks kasvanud kõige kõrgemale tasemele alates Suurest depressioonist.[17] Arindajit Dube ja Ethan Kaplan Massachusettsi Ülikoolist on märkinud, et "viimase 40 aasta jooksul on ebavõrdsus USA-s oluliselt kasvanud. Seega ei ole üllatav, et tekkinud on ümberjaotuslike eesmärkidega ühiskondlik liikumine... Suurem ebavõrdsus võib peegeldada aga ka süvendada tegureid, mis teevad madalapalgaliste inimeste oma huvide eest mobiliseerumise suhteliselt raskemaks... Sellest hoolimata ei tekkinud 2007. aasta majanduskriisi tagajärjel esialgu vasakpoolset ühiskondlikku liikumist... Alles pärast seda kui poliitilise protsessi suutmatus läbi viia ulatuslikke majanduskriisi põhjuste ja tagajärgedega tegelevaid reforme sai üha silmnähtavamaks oleme olnud tunnistajaks OWS-liikumise esile kerkimisele... Keskendumine 1 protsendile suunab tähelepanu selgelt sellele, et sissetulek jaotub tööjõu ja kapitali vahel ebavõrdselt... Me usume, et OWS on juba hakanud mõjutama poliitiliste otsuste tegemist".[18]

Tänu Occupy-liikumisele on meedia ebavõrdsusest rohkem juttu teinud ja väljend "99 protsenti 1 protsendi vastu" on saanud ameerika igapäevase kõnepruugi osaks.[19] 2012. aasta vabariiklaste presidendikandidaat Mitt Romney on öelnud, et ebavõrdsuse rõhutamine tähendab kadedust ja klassisõda.[20]

Eesmärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Occupy-liikumise eesmärkide hulgas on korporatsioonide poliitilise mõju vähendamine, tasakaalustatum sissetulekute jagunemine, rohkem paremaid töökohti, pangandusreform (eriti spekulatiivsete tehingute piiramine), üliõpilaslaenude andeksandmine ja muu abi võlglastest tudengitele, ning maksuraskuste korral elamute pankadele võlgade katteks minemise korra leevendamine.[21][22]

Mõned ajakirjanikud ütlevad, et meeleavaldused on kapitalismivastased[23], teiste sõnul juhivad protestijad tähelepanu kapitalismi kitsaskohtadele.[24] Nicholas Kristof ajalehest New York Times on märkinud, et "kuigi häirekellalööjad paistavad arvavat, et tegu on rahvajõuguga, mis üritab kapitalismi kukutada, võib öelda, et hoopis vastupidi, liikumine tõstab esile vajaduse taastada elementaarsed kapitalismile omased põhimõtted nagu seda on vastutus oma tegude eest".[25] Ajakirja Rolling Stone ajakirjanik Matt Taibbi on öelnud, et "Need inimesed ei protesti raha vastu. Nad ei protesti panganduse vastu. Nad protestivad Wall Streetil levinud korruptsiooni vastu".[26] Marksistlik filosoof Slavoj Žižek esindab teistsuguseid vaateid – tema jaoks on probleem kapitalismis.[27]

Mõned meeleavaldajad on pooldanud suhteliselt konkreetseid riikliku poliitika suunalisi ettepanekuid,[28] samas kui teised on hoidunud konkreetsetest nõudmistest kuna need seaksid liikumisele teatud tingimused ja teatud ajalise limiidi.[29] David Graeber on kritiseerinud mõtet, et liikumisel peavad olema selgelt sõnastatud nõudmised kuna sellega legitimeeriks liikumine neid samu jõustruktuure, mille vastu ta on suunatud.[14]

Aktivistid pooldavad uut süsteemi, mis viiks täide demokraatia esialgse lubaduse tuua võim kõigi inimesteni.[30]

Meeleavaldajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meeleavaldajad Wall Streetil marssimas

Varasemad meeleavaldajad olid enamasti noored – neil oli juurdepääs sotsiaalvõrgustikele, mille kaudu informatsiooni levitati. Protestide laienedes hakkasid neis osalema ka vanemad inimesed. Meeleavaldajate keskmine vanus oli 33.[31] Associated Pressi teatel oli oktoobris meeleavaldajate seas eri soost, vanusest ja rassist inimesi.[32] OccupyWallSt.org veebilehel korraldatud uuringu põhjal olid 81,2% meeleavaldajatest valged.[33]

Baruch Kolledži Avaliku Halduse Kooli küsitluse põhjal pooldas 27.3% meeleavaldajatest demokraate, 2.4% vabariiklasi ja 70% nimetas end sõltumatuks.[34]

New Yorgi Linnaülikooli uurimuse järgi ületas kolmandiku meeleavaldajate aastapalk 100 000 dollarit ja 76 protsenti protestijaist omasid vähemalt bakalaureuse kraadi.[35] Uuringu läbiviijate hulka kuulunud Ruth Milkmani sõnul oli tegu jõuka ja kõrgelt haritud elanikkonnakihiga. Ta ütles, et "paljud neist olid eliidi lapsed, kui nii võib öelda".[36]

Konsensusmeetod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimmikrofon

Otsuseid võetakse vastu konsensusmeetodil. Konsensus ei tähenda kõigega nõustumist, eesmärgiks on jõuda otsuseni, mis oleks kõigile vastuvõetav. Otsustusprotsessis osalejaile jäetakse võimalus eriarvamusele jääda ja protsessi tulemusel võivad sündida keerukad otsused.[37]

OWS töögrupid arutavad oma mõtteid ja vajadusi kõigile avatud kohtumistel. Diskussiooni modereerib "hõlbustaja", kõnevoorude üle otsustab "kõnevoorustaja" (stack-keeper) ja iga sõnavõtja kõnelemise aeg on piiratud.[38]. Kõnesoovist teatatakse teatud žesti kasutades ja kokku on lepitud žestid, mille kaudu saab kõnelejale kõnelemise ajal vahetut tagasisidet anda.[38] New Yorgis kasutatakse järjekorrastamisel progressiivset meetodit, millega mõnikord antakse vähemusgruppide esindajatele kõnelemisel eelisõigus.

Kuigi liikumisel ametlikke juhte ei ole, on siiski tekkinud omad juhtfiguurid. Fordhami Ülikooli kommunikatsiooniprofessor Paul Levinson on öelnud, et OWS-taoliste liikumiste viljeldavat otsedemokraatiat pole enam ammu nähtud.[39]

Zuccotti pargi telklaager[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hõivamise ajal ööbis Zuccotti pargis 100-200 inimest. Algselt ei olnud telgid lubatud ja meeleavaldajad magasid magamiskottides või tekkidesse mähituna. Toidu ostmiseks saadi raha annetustest, mõned meeleavaldajad sõid ka läheduses asuvates restoranides.[40] Lähedal asuvad söögikohad kurtsid äri halvenemise üle.[41]

New Yorgi linna seaduste kohaselt on heli võimendamiseks tarvis eriluba. Et OWS-liikumisel luba ei olnud, kasutasid meeleavaldajad "inimmikrofoni" – kõneleja tegi jutu sisse pause, mille ajal tema lähedal asuvad inimesed üheskoos kuuldud fraasi kordasid.[42] Taolist avaliku kõnelemise moodust on peetud naljakaks, kuid teiselt poolt on leitud, et see ühendas rahvahulka.

Pargis oli eraldi ala, kus sai kasutada sülearvuteid ja traadita internetti.[43] Kui tuletõrje gaasigeneraatorid tuleohutusele viidates ära keelas, hakkasid protestijad jalgrataste abil elektrit tootma.[44][45] Meediatiim saatis pargist pidevalt värskeid teateid erinevatesse sotsiaalvõrgustikesse ning teiste meeleavaldajatega suheldi ka Skype'i teel.[46]

6. oktoobril esitas Zuccotti pargi omanik Brookfield Office Properties avalduse, kus teatas, et "Sanitaartingimused on kasvav probleem... Tavaliselt koristatakse ja kontrollitakse parki igal argipäeva õhtul, [kuid] kuna protestijad keelduvad koostööst... ei ole parki alates reedest, 16. septembrist koristatud ja seetõttu on sealsed sanitaartingimused lubamatud".[47]

13. oktoobril andsid Brookfield ja New Yorgi linnapea Michael Bloomberg teada, et park tuleb järgmiseks hommikuks koristamise tarbeks vabastada.[48] Politseinikud ütlesid, et ei luba protestijail pärast pargikoristust magamiskottide ja muu varustusega naasta ja meeleavaldajad lubasid "hõivamist kaitsta". Paljud protestijad tegelesid õhtul pargi koristamisega. Järgmisel hommikul lükkas pargi omanik endapoolse koristamise edasi.[49] Mõned protestijad sattusid linnavalitsuse juures konflikti mässuvarustuses politseinikega.

20. oktoobril esitasid pargi naabruses elavad inimesed kaebuse ebapiisava hügieeni, lärmi, meeleavaldajatepoolsete mõnituste ja tülitamiste ning muude sarnaste teemade pärast.[50]

Zuccotti park 15.11.2011 kui meeleavaldajad on välja aetud

Natuke pärast 2011. aasta 15. novembri südaööd andis New Yorgi politsei protestijaile pargiomaniku teatise, mis pani neile kohustuse Zuccotti pargist väidetavalt ebahügieeniliste ja ohtlike tingimuste tõttu lahkuda. Teatises oli märgitud, et meeleavaldajad võivad parki tagasi pöörduda, kuid ilma magamiskottide, presendi või telkideta.[51] Tund aega hiljem hakkasid mässuvarustuses politseinikud protestijaid pargist eemaldama. Pargi tühjendamise käigus vahistati 200 inimest, sealhulgas mitu ajakirjanikku.

2011-2012 aastavahetuse öösel tahtsid protestijad parki uuesti hõivata.[52] Tekkisid kähmlused mässuvarustuses politseinikega. Politseinikud kasutasid protestijate vastu pipragaasi ja 68 inimest arreteeriti. Sealhulgas süüdistati üht meeleavaldajat, et ta torkas politseinikku kääridega kätte.

Pärast Zuccotti telklaagri sulgemist on New Yorgi protestijad ruumi hõivamise teemal eriarvamustel.[53] Protestijate seas on neid, kes kahtlevad reaalse telkimise vajaduses. On ka neid, kelle jaoks telkimine on koormaks. Liikumise tähelepanu on nüüdseks pöördunud pankade, korporatsioonide peakorterite, juhatuste koosolekute ja ülikoolide "hõivamisele".

17. märtsil 2012, kui meeleavaldajad tähistasid kuue kuu möödumist Zuccotti hõivamise algusest ja üritasid parki uuesti hõivata, tekkisid taas kokkupõrked politseiga. Vahistati üle 70 inimese. Meeleavaldajad ütlesid, et politseinikud olid varasemast vägivaldsemad ja The Guardiani ajakirjanik nägi pealt, kuidas politseinik üht protestijat tugevasti vastu klaasust tõukas.[54] 24. märtsil marssisid sajad meeleavaldajad politseivägivalla vastasel meeleavaldusel Zuccotti pargist Union Square'ile.[55]

17. septembril 2012 naasid protestijad Zuccotti parki tähistama aasta möödumist hõivamise algusest. Protestijad blokeerisid juurdepääsu New Yorgi Börsile ja ümbruskonna ristmikele. Taas tekkisid kokkupõrkeid politseinikega. Politsei oli ajakirjanikke juhendanud toimuvat mitte pildistama. Linna eri paikades arreteeriti meeleavaldusega seonduvalt 185 inimest.[56]

Turvalisus ja kuritegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

OWS-i meeleavaldajate sõnul varastati neilt erinevaid esemeid, näiteks mobiiltelefone ja sülearvuteid.[57] Samuti esines annetuste varastamist.

NYPD politseiniku Paul Browne'i kohaselt teatasid protestijad kuritööst siis kui sama inimese vastu tuli kaebus kolmelt erinevalt kahjukannatajalt.[58] Meeleavaldajad eitasid sellise teguviisi olemasolu. Ühe protestija sõnul oli ta pealt kuulnud, kuidas politseinik oli meeleavaldaja esitatud kaebuse peale ütelnud "Peate sellega ise toime tulema".[59]

Pärast mitut hõivamisenädalat olid naismeeleavaldajad esitanud piisavalt vägistamise, seksuaalkuritegude ja käperdamise teateid, et püsti pandi telgid, mis olid mõeldud vaid naistele.[60] OWS-i korraldajad lubasid tegelda seksuaalvägivalla alase teadlikkuse tõstmisega.[61]

Avalikkuse ette tuli Sisejulgeolekuministeeriumi sisekasutuseks mõeldud raport, mis hoiatas, et OWS-i meeleavaldused võivad potentsiaalselt vägivaldseks muutuda. Wikileaksi lekitatud e-mailidest selgus, et ministeerium peab liikumise kohta toimikut ja jälgib sotsiaalmeediat, et sealt informatsiooni saada.[62][63]

Vastukaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Septembris avaldasid mitmed ametiühingud protestijaile toetust.[64]

6. oktoobril 2011 ütles president Barack Obama: "Arvan, et see väljendab ameeriklaste frustratsiooni, et meil oli rängim finantskriis pärast Suurt depressiooni, mis tõi kaasa ulatuslikud kannatused lihtinimeste seas… aga ikkagi näeme, et samad inimesed, kes vastutustundetult käitusid, üritavad võidelda jõupingutustega piirata neid kuritarvitusi, mis meid majanduskriisini üldse viisid".[65]

Greenpeace'i tegevjuht Phil Radford avaldas OWS-liikumisele poolehoidu öeldes: "Me toetame – üksikisikute ja organisatsioonina – erinevatest eluvaldkondadest pärinevaid OWS-i protestijaid, kes seisavad rahumeelselt õiglase, demokraatliku, rohelise ja rahuliku tuleviku eest".[66]

2011. aasta novembris korraldatud avaliku arvamuse küsitluse kohaselt pooldas 33% ameeriklastest OWS-i liikumist, 45% oli liikumise vastu ja 22% ei osanud vastata.[67]

Pulitzeri auhinna võitnud ajakirjanik Chris Hedges on väitnud, et avalikkus toetab OWS-liikumist ja et liikumine "väljendab enamiku inimeste muresid".[68]

Occupy Yale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novembris 2011 asutasid mõned Yale'i Ülikooli tudengid liikumise Occypy Yale eesmärgiga laita maha kaasüliõpilaste finantssektorisse tööleminekuplaanid. 25% Yale'i lõpetanutest suundub tööle finantssektorisse.[69]

'Occupy' vs 'okupeerima'[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglisekeelne sõna 'occupy' ei ole eestikeelse sõnaga 'okupeerima' rangelt samatähenduslik. Õigekeelsussõnaraamatus (2013) on sõna 'okupeerima' tähenduseks antud "teise riigi ala hõivama v sõjalises valduses hoidma; ka NALJ Okupeerisime kõik esimese rea kohad". Vikipeedia artikkel okupatsioon rõhutab samuti võõra riigi territooriumi allutamist. Inglise keeles on sõnal 'occupy' rohkem tähendusi. OWS-liikumise puhul sobiks eesti keeles rääkida pigem hõivamisest kui okupeerimisest (nagu on teinud näiteks Margus Ott oma Vikerkaares ilmunud artiklis "Hõiva!"[38]) kuna sõnal 'okupeerima' on eesti keeles valu ja vägivallaga seotud konnotatsioonid, mida inglise keele puhul ei pruugi olla.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Dan Berrett. "Intellectual Roots of Wall St. Protest Lie in Academe — Movement's principles arise from scholarship on anarchy". The Chronicle of Higher Education. 16.10.2011.
  2. Naomi Wolf. Revealed: how the FBI coordinated the crackdown on Occupy. The Guardian. 29.12.2012.
  3. MICHAEL S. SCHMIDT & COLIN MOYNIHAN. "F.B.I. Counterterrorism Agents Monitored Occupy Movement, Records Show". 24.12.2012.
  4. 4,0 4,1 Mattathias Schwartz. "Pre-Occupied". The New Yorker. 28.11.2011.
  5. "#OCCUPYWALLSTREET: A shift in revolutionary tactics". Adbusters.
  6. Andrew Fleming. "Adbusters sparks Wall Street protest Vancouver-based activists behind street actions in the U.S". The Vancouver Courier. 27.09.2011.
  7. Beeston, Laura (October 11, 2011). "The Ballerina and the Bull: Adbusters' Micah White on 'The Last Great Social Movement'". The Link.
  8. Drake Bennett. "David Graeber, the Anti-Leader of Occupy Wall Street". Business Week. 26.10.2011.
  9. Matt Sledge. "Reawakening The Radical Imagination: The Origins Of Occupy Wall Street". The Huffington Post. 10.11.2011.
  10. Michael Saba. "Twitter #occupywallstreet movement aims to mimic Iran". CNN tech.17.11.2011.
  11. Philip Dorling"Assange can still Occupy centre stage". Sydney Morning Herald. 29.10.201.1
  12. Laura Batchelor. "Occupy Wall Street lands on private property". CNNMoney. 06.10.2011.
  13. Mattathias Schwartz. "Map: How Occupy Wall Street Chose Zuccotti Park". The New Yorker. 21.11.2011.
  14. 14,0 14,1 David Graeber"Occupy Wall Street's anarchist roots". Aljazeera.
  15. Dana Williams "The anarchist DNA of Occupy". Contexts 11 (2): 19. 2012.
  16. Scott Horsley. "The Income Gap: Unfair, Or Are We Just Jealous?". npr.org. 14.01.2012.
  17. David Leonhardt & Geraldine Fabrikant. "Income Inequality". The New York Times. 22.03.2012.
  18. Arindajit Dube & Ethan Kaplan "Occupy Wall Street and the Political Economy of Inequality"
  19. Natasha Lennard "Media grows bored of Occupy". Salon.com. 07.05.2012.
  20. Tami Luhby."Romney: Income inequality is just 'envy'W. CNN Money. 12.01.2012
  21. Roger Lowenstein. ["Occupy Wall Street: It’s Not a Hippie Thing"]. Bloomberg Businessweek 27.10.2011.
  22. Petra Cahill. "Another idea for student loan debt: Make it go away". 26.10.2011.
  23. Mark Townsend, Lisa O'Carroll, Adam Gabbatt. "Occupy protests against capitalism spread around world". The Guardian (London).(October 15, 2011)
  24. Jason Linkins. "Occupy Wall Street: Not Here To Destroy Capitalism, But To Remind Us Who Saved It". Huffington Post. 27.11.2011
  25. Nicholas D. Kristof. "Crony Capitalism Comes Home". The New York Times. 26.11.2011
  26. Matt Taibbi. "Wall Street Isn't Winning – It's Cheating". Rolling Stone Magazine.25.10.2011
  27. Slavoj Zizek "Occupy first. Demands come later". The Guardian. 26.10.2011.
  28. joan Walsh. "Do we know what OWS wants yet?". Salon.com. 20.10.2011.
  29. Josh Harkinson. "Occupy Protesters' One Demand: A New New Deal—Well, Maybe". Mother Jones. 18.10.2011.
  30. Jose Pedro Zuquete. "This is What Democracy Looks Like": Is Representation Under Siege?". 2012.
  31. "Who is Occupy Wall Street? After six weeks, a profile finally emerges.". Christian Science Monitor.
  32. Jocelyn Noveck "Protesters Want World to Know They’re Just Like Us". AP. 10.10.2011.
  33. Sean Captain. [http://www.fastcompany.com/1792056/infographic-who-occupy-wall-street"Infographic: Who Is Occupy Wall Street?"]. FastCompany.com. 02.11.2011
  34. Sean Captain. "The Demographics Of Occupy Wall Street". Fastcompany.com. 19.10.2011.
  35. Katherine Connell "Study: OWS Was Disproportionately Rich, Overwhelmingly White". National Review Online.29.01.2013.
  36. Beth DeFalco. "OWS protestors in NY more affluent". NYPOST.com. 29.10.2013
  37. Amy Westfeldt. "Occupy Wall Street's center shows some cracks". Business Week. 15.12.2011
  38. 38,0 38,1 38,2 Margus Ott. "Hõiva!". Vikerkaar 6/2012
  39. Maggie Astor. "Occupy Wall Street Protests: A Fordham University Professor Analyzes the Movement". 04.10.2013.
  40. Anne Kadet. "The Occupy Economy". Wall Street Journal. 15.10.2011.
  41. Kristi Oloffson. "Food Vendors Find Few Customers During Protest". Wall Street Journal. 12.10.2011.
  42. Richard Kim. "We Are All Human Microphones Now". The Nation. 03.10.2011
  43. Sam Schlinkert. "The Technology Propelling #OccupyWallStreet". Daily Mail. 06.10.2011.
  44. Esmé E. Deprez & Charles Mead. "New York Authorities Remove Fuel, Generators From Occupy Wall Street Site". Bloomberg News. 28.10.2011.
  45. Deborah Gambs. "Occupying Social Media". Socialism and Democracy 26 (2). 2012.
  46. Alysia Santo. "Occupy Waöö Street's Media Team".07.10.2011.
  47. "Kelly: Protesters To Be ‘Met With Force’ If They Target Officers". CBS New York. 06.10.2011.
  48. Allison Kilkenny. "Occupy Wall Street Protesters Win Showdown With Bloomberg". The Nation. 14.10.2011.
  49. Esmé E. Deprez & Joel Stonington. "Occupy Wall Street Park Cleaning Postponed After NYC Protest". BusinessWeek. 14.10.2011.
  50. Josh Saul. "Angry Manhattan residents lambast Zuccotti Park protesters". The New York Post. 21.10.2011.
  51. Jade Walker. "Zuccotti Park Eviction: NYPD Orders Occupy Wall Street Protesters To Temporarily Evacuate Park [LATEST UPDATES"]. Huffington Post. 15.11.2011.
  52. Barry Paddock & Larry Mcshane. "Protesters Occupy New Year in Zuccotti Park". Daily News (New York). 01.01.2012.
  53. Christopher Mathias. "After Occupy Wall Street Encampment Ends, NYC Protesters Become Nomads". Huffington Post. 12.01.2012.
  54. Ryan Devereaux. "Dozens arrested as Occupy Wall Street marks anniversary with fresh protests". The Guardian. 18.03.2012.
  55. Ryan Devereaux. "Occupy Wall Street demonstrators march to protest against police violence". The Guardian. 24.03.2012.
  56. Colin Moynihan. "185 Arrested on Occupy Wall St. Anniversary". The New York Times. 17.09.2012.
  57. Larry Celona. "Thieves preying on fellow protesters". New York Post. 18.10.2011.
  58. Emily Anne Epstein. "Michael Bloomberg: Crime at Occupy Wall Street goes unreported". Free Daily News Group Inc. 03.11.2011.
  59. RICH SCHAPIRO , ERIN EINHORN , HELEN KENNEDY. "Occupy Wall Street protesters at odds with Mayor Bloomberg, NYPD over crime in Zuccotti Park". Daily News (New York). 03.11.2011.
  60. Christopher Robbins. ["Occupy Wall Street Erects Women-Only Tent After Reports Of Sexual Assaults"]. The Gothamist News. 05.11.2011.
  61. Perry Chiaramonte "Occupy Protests Plagued by Reports of Sex Attacks, Violent Crime". NY Daily News. 09.11.2011.
  62. Michael Hastings. "Exclusive: Homeland Security Kept Tabs on Occupy Wall Street". Rolling Stone. 28.02.2012.
  63. Jason Leopold. "DHS Turns Over Occupy Wall Street Documents to Truthout". Truth-out.org. 20.03.2012.
  64. "Occupy Wall Street gets union support". United Press International. 30.09.2011.
  65. Michael A. Memoli. "Obama news conference: Obama: Occupy Wall Street protests show Americans' frustration". Los Angeles Times. 13.07.2011.
  66. Phil Radford. "Greenpeace Supports Occupy Wall Street Peaceful Protests". Greenpeace. 19.10.2011.
  67. Public Policy Polling. "Voters Moving Against Occupy Movement". 16.11.2011.
  68. Chris Hedges. "The Sparks of Rebellion". Truthdig. 30.09.2013.
  69. Kevin Roose. "At Top Colleges, Anti-Wall St. Fervor Complicates Recruiting". New York Times. 28.11.2011.