Ofotfjorden

Allikas: Vikipeedia
Ofotfjorden Narviki lähedal aprillis
Briti kaart

Ofotfjorden on fjord Norras Nordlandi maakonnas, Vestfjordeni kirdepoolne jätk, Nordlandi suurim fjord. Vestfjordenit ja Ofotfjordenit eraldab 13,3 ruutkilomeetri suurune Barøya saar.

Fjordi pikkus Barøy meremärgist Rombaksbotnini on 78 km. Ta on Nordlandi pikim fjord ning on Norras pikkuselt 12. kohal.

Suurim sügavus on 554 m (18. koht Skandinaavias).

Tähtsamad harud on Herjangsfjorden, Rombaken, Beisfjorden ja Skjomen.

Fjordi ümbritsevad mäed, mille kõrgus ulatub 1700 meetrini. Kuni 500 m kõrgusel kasvavad kased.

Fjord on kalarikas. Seal elavad tursk, makrell (suvel ja talvel) ja heeringas (talvel). Fjordil elavad ka merikotkad ja saarmad.

Nimi pärineb vanapõhja kohanimest Ófóti või Ófótr. See nimi on moodustatud sõnast fótr ('jalg'), mis võib-olla viitab fjordi kujule. Fjordi järgi on nime saanud Ofoten (algselt oli see fjordi enda nimi).

Tähtsaim sadam on fjordi idaosa lõunarannikul paiknev Narvik. Ofotfjordeni äärsete valdade seas on Narviki vald, Tjeldsundi vald, Evenesi vald ja Ballangeni vald.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise maailmasõja ajal toimusid Ofotsfjordenil aprillis 1940 rängad lahingud. Pärast Saksamaa sissetungi Norrasse püüdis Briti sõjalaevastik (sealhulgas HMS Warspite) edutult maabuda Narvikis.

Merelahingute käigus uppusid kõik kümme Saksa ja kaks Briti hävitajat. Mõned vrakid on Norra valitsus kuulutanud merehaudadeks ning nad on kaitse all. 5. märtsil 2008 avastati kajaloodi abil tol ajal uppunud hävitaja HMS Hunter (H35) asukoht.