Nõidus
 |
.jpg)
Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms). Ristimine, reliikviate ringikandmine on näiteks kristlik nõidus.
Nõiduseks nimetatakse vahel ka nõidumise konkreetset rakendust või nõidumise tulemust.
Nõiakunst on nõiduste ja nõidusteks vajalike oskuste kogum.
Usk nõiduse toimimisse rajaneb suuresti maagilisel maailmamõistmisel, kus millegi jäljendust, kujutist või sümbolit samastatakse originaaliga nii, et sellega sooritatavaid toiminguid arvatakse mõjutavat reaalset maailma. Selle uskumuse üldtuntuimaks näiteks on Haiti voodoos levinud komme torkida nõeltega vaenlase vahakujukest, lootes vaenlasele sel viisil valu, haigusi ja surma põhjustada.
Alates hilisest kiviajast on paljudes kultuurides olnud nõidusele spetsialiseerunud isikud (nõiad, šamaanid, manatargad, teadmamehed), kellel on usutud olevat nõiduseks erilised võimed. Nõiad võisid tegelda näiteks ravimise, ennustamise ja ennete tõlgendamise, usundilise pärimuse hoidmise ning mitmesuguste rituaalide läbiviimisega, olles hilisemate ühiskondade preestrite, filosoofide, arstide, alkeemikute ja teadlaste eelkäijad.
Kristlased suhtuvad enda usundi välisesse nõidusesse taunivalt ning peavad nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust saatanaga. Keskajal olid kristlikel usutegelastel välja töötatud meetodid nõidade tuvastamiseks ning nõidade üle peeti kohtuprotsesse (nõiaprotsessid), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati.
Usk nõidusesse ja nõidadesse on läänelikes ühiskondades jäänud püsima vaatamata teaduslik-materialistliku maailmapildi levikule massilise koolihariduse kaudu. Alates 20. sajandi teisest poolest on huvi nõiduse vastu Lääne kultuuris pigem kasvamas New Age'i ja uuspaganlike usuliste liikumiste (nt Wicca) mõjul. Nende tõlgenduses on nõidumine teadusliku maailmapildi raames (seni) seletamata iseloomuga energiatega manipuleerimine. Tänapäeval võidakse nõidusega tegelejaid nimetada näiteks sensitiivideks, ekstrasenssideks, tervendajateks, imearstideks jne.