Nunivak

Allikas: Vikipeedia
NunivakCliffsFWS726.jpg
Nunivaki põliselanik 1920. aastatel.
Nunivak 2000 USCGS.PNG

Nunivak (keskjupiki Nunivaaq, nunivaki murdes Nuniwar) on vulkaaniline igikeltsaga kaetud saar Beringi meres. Asub 48 km kaugusel Alaska poolsaare rannikust.

Saar on 76,2 kilomeetrit pikk ja 106 kilomeetrit lai. Pindala on 4226,78 km² ja sellega on Nunivak suuruselt Ameerika Ühendriikide 8. saar. Suurema osa saarest moodustab vulkaaniline platoo, mille kõrgeim punkt on 510,5 m.

Nunivaki põliselanikud on jupiki eskimod, kes räägivad keskjupiki keele nunivaki murret. Tänapäeval räägivad kõik elanikud inglise keelt, keskjupiki keelt oskavad vaid vanemad inimesed.

Saare ainuke asula on tänapäeval põhjakaldal asuv Mekoryuk umbes 200 elanikuga. 1821. aastal elas saarel umbes 400 inimest 16 külas. 1880. aastal loendati saarel 702 elanikku 9 külas.

1934. aastal toodi saarele Gröönimaalt 34 muskusveist. Tänapäeval on saarel umbes 500-pealine muskusveiste kari.