Norra rahvuspargid

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Norras on kokku 41 rahvusparki, millest 34 asub Norra mandriosas ja 7 Svalbardis. Rahvusparkide kogupindala on 65799 km², sellest jääb Norra mandriossa 31452 km² ja Svalbardi 34347 km². Esimene rahvuspark Norras loodi 1962. aastal, Svalbardis 1973. aastal.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra mandriosa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hommikumeeleolu Gutulia rahvuspargis
Briksdalsbreeni liustik Jostedalsbreeni rahvuspargis

Kuigi teadliku looduskaitse algus Norras ulatub tagasi 19. sajandi lõppu[1] ning esimene seadus looduse säilitamise kohta pärineb 1910. aastast[2], hakati rahvusparkide loomisega tegelema alles sõjajärgsel ajal. 1954. aastal võeti vastu looduskaitseseadus (Lov om naturvern)[3], mis andis kaitsealade rajamisele seadusliku aluse. Selle seadusega asutati ühtlasi ka valitsuse juures tegutsev organ Riiklik looduskaitsenõukogu (Statens naturvernråd).

1962. aastal moodustati Norra esimene, Rondane rahvuspark ja 1963. aastal teine, Børgefjelli rahvuspark. 1964. aastal esitas looduskaitsenõukogu valitsusele kava looduskaitse arendamiseks ning pakkus välja 16 võimalikku rahvusparki kogupindalaga 6300 km².[4] Norra parlament Storting arutas seda kava 1967. aastal ja kiitis heaks 12 rahvuspargi rajamise 16-st, samas kui 4 lükati edasi hüdroenergeetiliste või kaevanduslike prioriteetide tõttu. Väljapakutud 16 ettepanekust 15 viidi ellu aastaks 1989, viimane ülejäänu realiseerus 1992. aastal loodusreservaadina.

Aastal 1970 võeti vastu uus, revideeritud looduskaitseseadus[5], kus selgesõnaliselt toodi sisse rahvuspargi mõiste.

1986. aastal esitas looduskaitsenõukogu valitsusele uue kava[6], milles tegi ettepaneku luua seeria uusi rahvusparke ja laiendada mitmeid olemasolevaid, et vähendada olemasolevate kaitsealade katkendlikkust, mitmekesistada elupaikade valikut ja parandada mitmete rahvusvaheliselt kaitsealuste liikide kaitset. Kava sisaldas ettepanekut luua 26 uut rahvusparki, 14 maastikukaitseala ja 3 suuremat looduskaitseala kogupindalaga 23000 km². 1992. aastal esitas valitsus selle kava parlamendile[7] ja 1993. aasta aprillis võttis parlament uue rahvuspargikava vastu.

Juba 1991. aastal rajati selle kava alusel Jostedalsbreeni rahvuspark, järgmised "teise laine" rahvuspargid ning olemasolevate rahvusparkide laiendused tulid alates aastast 2001. Aastaks 2012 oli kava suures osas täidetud, välja arvatud mõned alad, mille puhul planeerimis- ja konsultatsioonifaas veel kestis.

Aastal 2009 võeti vastu praeguseni kehtiv loodusliku mitmekesisuse haldamise seadus (Lov om forvaltning av naturens mangfold (Naturmangfoldloven))[8], mis asendas senise looduskaitseseaduse.

Looduskaitse ja muude huvide vahel on alati olnud mingil määral konflikte. Sõjajärgsel ajal tekkis vastuolusid erinevate riiklike huvide vahel, sageli looduskaitse ja hüdroenergeetika vahel. Hiljem on konfliktid esinenud enamasti looduskaitse ja kohaliku maakasutuse vahel.[9]

Svalbard[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Svalbardi lepingu sõlmimist, kahe maailmasõja vahel, võeti kaitse või jälgimise alla mitmeid looma- ja linnuliike ning kaks väärtusliku taimestikuga ala. 1973. aastal kehtestasid Norra võimud Svalbardil laiahaardelised keskkonnakaitsemeetmed, mille käigus loodi 3 rahvusparki ning mitu loodusreservaati ja linnukaitseala kogupindalaga 25000 km².

1998. aastal läbiviidud analüüs eesmärgiga välja selgitada, kas kaitstavad alad katavad esinduslikku valikut Svalbardi loodusajaloost, näitas muu hulgas, et arktiline taimestik oli suuresti alaesindatud.[10] Selle tulemusel rajati 2003. aastal Isfjordeni ümbruses kolm uut rahvusparki ning 2005. aastal Wijdefjordeni ümbruses veel üks.

Svalbardi rahvusparkide loomist reguleerib eraldi Svalbardi keskkonnakaitseseadus[11], mis võeti vastu 2001. aastal.

Rahvusparkide kõrval on Svalbardil ka palju loodusreservaate. Lisaks loodusajaloo ja kultuuripärandi kaitsmisele teenivad kaitsealad eesmärki, et Svalbard oleks kõige paremini korraldatud loodusalasid maailmas.[10]

Kaitsekorraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt kaitsemeetmete rangusele võib Norra kaitsealade puhul välja eraldada kolm rühma.

  • Rahvuspargid (nasjonalparker): suured, suhteliselt puutumata maastikud, eesmärgiks on väärtusliku looduse säilitamine ja võimaluste andmine vabaajategevusteks ja puhkuseks.
  • Maastikukaitsealad (landskapsvernområder): iseloomulikud või kaunid loodus- või kultuurmaastikud.
  • Loodusreservaadid/looduskaitsealad (naturreservater): väikesed puutumata alad, mis moodustavad spetsiaalse elupaiga või pakuvad teaduslikku või pedagoogilist huvi.

Rahvuspargid asuvad kaitseastmelt maastikukaitsealade (madalam tase) ja loodusreservaatide (kõrgem tase) vahel ning on harilikult mõõtmetelt nendest suuremad. Enamasti haaravad rahvuspargid suuri mägialasid, saari, orge jms.

Rahvusparkide ja kaitsealade rajamise eesmärgid on säilitada haruldast taimestikku ja loomastikku, hoida pidepunkte teadusuuringute tarvis, luua inimestele puhkamisvõimalusi ja pärandada neid alasid tulevastele põlvedele. Alates 1960. aastatest nähakse rahvusparkides ja kaitsealades üha rohkem ka vahendit, millega reguleerida teede ja suvilate ehitamist, kalastamist, jahipidamist ja taimede korjamist.

Norra rahvusparke haldab Norra looduskorraldusamet (Direktoratet for naturforvaltning). Üheks tema ülesandeks on koos teiste ametitega jälgida pidevalt mitmesuguseid Norra looduse indikaatoreid, sealhulgas näiteks bioloogilist mitmekesisust, erosiooni, reostuse mõju jne.[12]

Üldiselt on rahvusparkides lubatud matkata, suusatada ja telkida. Keelatud on kõik, millel on küljes mootor. Rahvuspargis võib teha tuld, kuid metsades kehtib tuletegemiskeeld 15. aprillist 15. septembrini. Oma tarbeks võib korjata marju, seeni ja levinumaid taimi, hoolitsedes seejuures, et ei kahjustataks kultuurimälestisi, taimestikku ega loomastikku. Eriti hoolikas tuleb olla lindude pesitsus- ja loomade paaritumishooajal. Võib kasutada jahipidamis- ja kalastusvõimalusi (vastava litsentsiga).[13]

Norra mandriosa rahvuspargid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra mandriosas asuvate rahvusparkide kogupindala on 31452 km², sellest moodustab maismaa 31061 km² ja meri 391 km². Rahvuspargid katavad Norra mandriosast 9,6%.

Tabelis on esitatud pindalade kõige uuemad andmed Norra looduskaitse andmebaasist Naturbase[14]. Rahvusparkide pindalad on hiljuti digitaalselt üle mõõdetud ning tulemusi peetakse täpsemaks varasematest analoogmõõtmiste tulemustest.

Nimi Maakond Pindala (km²) Loodud Nr kaardil
Ånderdaleni rahvuspark Troms 125 1970 23
Blåfjella-Skjækerfjella rahvuspark Nord-Trøndelag 1918 2004 15
Børgefjelli rahvuspark Nord-Trøndelag, Nordland 1451 1963 17
Breheimeni rahvuspark Oppland, Sogn og Fjordane 1697 2009 32
Dovre rahvuspark Hedmark, Oppland 290 2003 9
Dovrefjell-Sunndalsfjella rahvuspark Møre og Romsdal, Oppland, Sør-Trøndelag 1699 2002 12
Femundsmarka rahvuspark Hedmark, Sør-Trøndelag 597 1971 8
Folgefonna rahvuspark Hordaland 548 2005 1
Forollhogna rahvuspark Hedmark, Sør-Trøndelag 1061 2001 13
Gutulia rahvuspark Hedmark 23 1968 7
Hallingskarveti rahvuspark Buskerud, Hordaland, Sogn og Fjordane 452 2006 3
Hardangervidda rahvuspark Buskerud, Hordaland, Telemark 3445 1981 2
Jostedalsbreeni rahvuspark Sogn og Fjordane 1315 1991 10
Jotunheimeni rahvuspark Oppland, Sogn og Fjordane 1156 1980 5
Junkerdali rahvuspark Nordland 682 2004 19
Langsua rahvuspark Oppland 538 2011 4
Lierne rahvuspark Nord-Trøndelag 333 2004 16
Lomsdal-Visteni rahvuspark Nordland 1102 2009 30
Møysaleni rahvuspark Nordland 51 2003 21
Øvre Anárjohka rahvuspark Finnmark 1414 1975 25
Øvre Dividali rahvuspark Troms 770 1971 22
Øvre Pasviki rahvuspark Finnmark 120 1970 28
Rago rahvuspark Nordland 162 1971 20
Reinheimeni rahvuspark Møre og Romsdal, Oppland 1975 2006 11
Reisa rahvuspark Troms 804 1986 24
Rohkunborri rahvuspark Troms 556 2011 34
Rondane rahvuspark Hedmark, Oppland 969 1962 6
Saltfjellet-Svartiseni rahvuspark Nordland 2102 1989 18
Seilandi rahvuspark Finnmark 317 2006 27
Sjunkhatteni rahvuspark Nordland 417 2010 33
Skarvani ja Roltdaleni rahvuspark Nord-Trøndelag, Sør-Trøndelag 442 2004 14
Stabbursdaleni rahvuspark Finnmark 749 1970 26
Varangerhalvøya rahvuspark Finnmark 1818 2006 29
Ytre Hvaleri rahvuspark Østfold 355 2009 31

Svalbardi rahvuspargid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Svalbardis asuvate rahvusparkide kogupindala on 34347 km², sellest moodustab maismaa 14489 km² ja meri 19858 km². Rahvuspargid katavad 23,7% Svalbardi maismaast ja 22% territoriaalmerest.

Lisaks rahvusparkidele on Svalbardil 21 loodusreservaati ja 1 geotoobikaitseala. Kokku haaravad kaitsealused alad 65% Svalbardi maismaast ja 86,5% territoriaalmerest.

Rahvusparkide pindalad pärinevad Norra looduskaitse andmebaasist Naturbase[14], maismaapindalad allikast [10].

Nimi Pindala (km²) Sh maismaa (km²) Loodud Nr kaardil
Forlandeti rahvuspark 4647 616 1973 5
Indre Wijdefjordeni rahvuspark 1127 745 2005 6
Nordenskiöldi maa rahvuspark 1362 1207 2003 2
Nordre Isfjordeni rahvuspark 2952 2050 2003 4
Nordvest-Spitsbergeni rahvuspark 9871 3684 1973 7
Sasseni-Bünsowi maa rahvuspark 1231 1157 2003 3
Sør-Spitsbergeni rahvuspark 13177 5030 1973 1

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ragnhild Sundby. Natur og ressurser. I: Underveis — mot nye tider. Norges kulturhistorie. Bind 8. Aschehoug, 1981. ISBN 8203098266
  2. Lov om bevaring av natur, landskap og biologisk mangfold (Naturmangfoldloven). Norges offentlige utredninger NOU, 2004:28, avs. 18.2.1. regjeringen.no
  3. Lov om bevaring av natur, landskap og biologisk mangfold (Naturmangfoldloven). Norges offentlige utredninger, NOU 2004:28, avs. 18.2.2. regjeringen.no
  4. Our National Parks midtnorsknatur.no
  5. Lov om naturvern Norra looduskaitseseadus, 19. juuni 1970
  6. Ny landsplan for nasjonalparker fra en arbeidsgruppe oppnevnt 3. september 1982. Utredningen avgitt til Miljøverndepartementet april 1986. Norges offentlige utredninger, NOU 1986:13, Oslo, 1986. ISBN 82-00-71038-6. Internetivariant (pdf)
  7. Ny landsplan for nasjonalparker og andre større verneområder i Norge. Stortingsmelding 62 (1991-92)
  8. Lov om forvaltning av naturens mangfold (Naturmangfoldloven) Norra loodusliku mitmekesisuse seadus, 19. juuni 2009
  9. Inge Lorange Backer. Forvaltningen — hva skjer med nasjonalparkene. Den norske turistforenings årbok, 1993.
  10. 10,0 10,1 10,2 Protected Areas in Svalbard (pdf) Directorate for Nature Management, 2010
  11. Lov om miljøvern på Svalbard (svalbardmiljøloven) Svalbardi keskkonnakaitseseadus, 15. juuni 2001
  12. Miljøstatus i Norge Norra keskkonnaindikaatorid
  13. Norway's National Parks. Maps and Information (pdf) Directorate for Nature Management, 2010
  14. 14,0 14,1 Naturbase Direktoratet for naturforvaltning. Norra looduskaitse andmebaas

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]