Norra muusika

Allikas: Vikipeedia

Norrast on pärit palju maailmatasemel muusikuid ning heliloojaid.

Norra muusika eelnevatel sajanditel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud Edvard Grieg.

Griegil mõned olulised eelkäijad: Halfdan Kjerulf (1815–1868) saavutas 19. sajandi keskel klaveriteoste, kunstlaulude ja koorimuusika loojana arvestatava tuntuse ning suur viiulivirtuoos Ole Bull (1810–1880) tegi samal ajal hiilgavat karjääri nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides. Need kaks meest sillutasid teed tänapäeva Norra klassikalise muusika arengule ning nende loomingul on tähtis koht Bergeni Rahvusvahelise Muusikafestivali repertuaaris. Festivalil võib nende loomingust osa saada ka sellistes kontserdipaikades nagu Edvard Griegi muuseum ja Ole Bulli villa Lysøeni saarel.

Norra muusika tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuulsamad muusikud ja muusikakollektiivid Norras tänapäeval: Röyksopp, Oslo sümfooniaorkester, Jan Garbarek, Arne Nordheim, Mari Boine, Leif Ove Andsnes, Nils Petter Molvær, Rolf Wallin, Turbonegro, Truls Mørk, Bugge Wesseltoft, Norra kammermuusikaorkester ja Serena Maneesh.

Popmuusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksopp, Turbonegro, Serena Maneesh, Sissel, Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist.

Rajurock-ansamblid on Kaizers Orchestra, Big Bang, Madrugada, Amulet, Serena Maneesh, Motorpsycho, Animal Alpha ja JR Ewing. Meloodilisemat rockmuusikat viljelevad St Thomas, Thomas Dybdahl ja Ane Brun ning bändid nagu Washington, Minor Majority, Salvatore ja The White Birch, kelle väljendusrikas muusika on välismaistelt kriitikutelt rohkesti kiidusõnu pälvinud.

Norra popmuusika võib tunda uhkust mitmete andekate ja omanäoliste laulukirjutajate ja esinejate üle, kelle hulka kuuluvad Bertine Zetlitz, Sondre Lerche, Maria Mena ja Ephemera. Üks nooremaid ja andekamaid on tüdrukuteduo M2M endine liige Marion Ravn, kes on alustanud oma soolokarjääri ning sõlminud pikaajalise lepingu suure rahvusvahelise plaadifirmaga. Ka M2M teisele liikmele, Marit Larsenile ennustatakse edukat karjääri.

Jätkuvalt näitavad klassi ka veteranmuusikud ansamblist A-ha, kes naudivad suurt populaarsust ligi 20 aastat pärast oma lennukat rahvusvahelist läbimurret, müües praegugi rekordiliselt albumeid ja andes edukaid kontserte. Veel üks norralaste kauaaegne lemmik on Sissel Kyrkjebø, kes praegu töötab oma rahvusvahelise kuulajaskonna suurendamise nimel, keskendudes eriti Ameerika Ühendriikidele.

Norra elektroonilise muusika lipulaev on norra muusika hetke suurim ekspordiartikkel Röyksopp. Kuid see Tromsø/Bergeni duo ei ole kaugeltki ainus sooja, meloodilise, orgaanilise elektroonilise muusika tootja. Teisedki artistid, näiteks Jaga Jazzist, Xploding Plastix, Ralph Myerz & The Jack Herren Band, Lindstrøm & Prins Thomas, Datarock, Flunk, BermudaTriangle, Supersilent, Frost, Sternklang ja Bjørn Torske on salvestanud suure hulga plaate ja annavad sageli kontserte.

Norra hiphopmuusikas annavad tugevalt tooni norrakeelsed esinejad Tungtvann, Klovner i Kamp ja Karpe Diem, aga samuti noorte tegijate koolkond, mille liikmed saavad inspiratsiooni otse USA idarannikult: Equicez, Paperboys, Warlocks ja Tee Productions.

Heavy-metal on alati olnud üks norra muusika tähtsamaid ekspordiartikleid. Sellistel bändidel nagu Satyricon, Red Harvest, Dimmu Borgir, Enslaved ja Mayhem on palju ustavaid fänne nii kodu- kui välismaal. Rahvusvahelise muusikaajakirjanduse hinnangul kuuluvad norra ansamblid maailma parimate „metallibändide“ hulka.

Jõudsalt areneb ka norra pärimus- ehk rahvamuusika, millest annavad tunnistust suured plaadimüügi- ja kontserditulud, menukad festivalid ja lojaalne austajaskond. Selle žanri edukaimad artistid on norrakeelsed Henning Kvitnes ja Jonas Fjeld, kes võivad uhkust tunda suurepäraste müüginäitajate ja pikkade kontsertreiside üle. Selle laiaulatusliku žanri tähtsamate esindajate hulgas on veel Home Groan, The International Tussler Society ja HGH.

Muusika produtseerimisega tegelevad ettevõtted ja stuudiod – Trondheimi Stargate ja Oslo Waterfall – on rahvusvahelistes R&B ringkondades hästi tuntud. Muusika remiksimine, produtseerimine ja laulude kirjutamine populaarsetele välismaistele esinejatele ning sellistele tuntud norra R&B artistidele nagu Mira Craig, Samsaya ja Sofian on loonud elava ja aktiivse R&B kogukonna, mida tuntakse ja tunnustatakse ka väljaspool Norra piire.

Norra popmuusika positsiooni on aidanud tugevdada ka uute noorte ja sõltumatute plaadifirmade esiletõus. Sellised plaadifirmad nagu Tellè Records, Smalltown Supersound, Racing Junior, Black Balloon Records, Moonfog, dBut Records, Beatservice, Rune Grammofon ja Trust Me on toonud avalikkuse ette mitmeid uusi ja energilisi bände, kes on suutnud endale nime teha nii kodu- kui välismaal. Need uued plaadifirmad on peamiselt ekspordisuunitlusega ning on suutnud luua tiheda rahvusvaheliste kontaktide võrgustiku.

Norra rahvamuusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Norra rahvamuusika

Norra rahvamuusikat, olgu see siis vokaal- või instrumentaalmuusika, esitavad tavaliselt solistid. Instrumentaalmuusikat mängitakse tavaliselt viiulil või Hardangeri viiulil, mida peetakse Norra rahvuspilliks. Hardangeri viiulil on lisaks pealmistele keeltele veel neli või viis resonantskeelt. Pill on rikkalikult kaunistatud ja tema ehitus on tavalisest viiulist erinev. Teised Norra traditsioonilised rahvamuusikainstrumendid on parmupill (munnharpe), mitmesugused flöödid, oinasarv (bukkehorn), puust sarv (lur) ja Norra kannel (langeleik). Mõnda neist instrumentidest mängiti juba iidsetel aegadel.

Ehkki osa Norra rahvamuusikast on samuti väga vana, loodi suur osa repertuaarist 19. sajandil. Instrumentaalpalad jagatakse tavaliselt uuemat tüüpi traditsiooniliseks, Kesk-Euroopa mõjudega tantsumuusikaks (gammaldans) – valsid, reinlendrid ja polkad – ning vanemat tüüpi tantsudeks (bygdedans) nagu springar, gangar ja lyarslått (mida rahvusvaheliselt tuntakse nende norra nimede järgi). Hardangeri viiulit mängimisel on tavaks kasutada põrisevaid keeli ja palju erinevaid häälestusi, mistõttu muusika on rikas tonaalsete harmooniate poolest. See on inspireerinud mitmeid Norra heliloojaid, sealhulgas maailmakuulsat Edvard Griegi.

Igal aastal korraldatakse kaks üleriigilist rahvamuusikakonkurssi. Üleriigiline rahvaliku tantsumuusika festival on gammeldansi võistlus, samas kui üleriigilisel rahvamuusikavõistlusel hinnatakse vanemale bygdedansile omast viiuldamist ja laulmist, rahvatantsu ja vanemate rahvamuusikainstrumentide mänguoskust. Muud suuremad üritused, kus rahvamuusikud ja muusikahuvilised kokku saavad, on Førde rahvamuusikafestival, Bøs toimuv Telemarki rahvusvaheline rahvamuusikafestival ja Valdresis peetav Jørn Hilme festival.

Norra väljapaistvaimad rahvamuusikud on Hardangeri viiuli mängijad Knut Buen, Hallvard T. Bjørgum ja Annbjørg Lien, viiuldaja Susanne Lundeng ning lauljad Agnes Buen Garnås, Kirsten Bråten Berg, Odd Nordstoga ja Øyonn Groven Myhren. Populaarseimad rahvamuusikaansamblid on Majorstuen, Kvarts, Tindra, Dvergmål ja Utla.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]