Norra kaitsevägi

Allikas: Vikipeedia
Norra kaitsevägi
Forsvaret
Norwegian Armed Forces logo.svg
Asutatud 9. sajand
Praegusel kujul 1990
Riik Norra Norra
Haru Norwegian army coat of arms.svg Norra maavägi
Royal Norwegian Navy.svg Norra kuninglik merevägi
Luftforsvaret-emblem.gif Norra kuninglikud õhujõud
Coat of Arms of the Norwegian Home Guard.svg Norra kodukaitse
Coat of arms of Norway.svg Norra küberkaitse
Suurus 24 450
45 250 reservväelast
Peakorter Akershusi kindlus, Oslo
Deviis For alt vi har. Og alt vi er.
"Kõige nimel, mis meil on. Kõige nimel, mis me oleme."
Lahingud II maailmasõda
Korea sõda
Falklandi sõda
Lahesõda
Afganistani sõda
Norra sõjaväelased gaasimaskides
Norra tankid Leopard I lumes
Norra värvides F-16.

Norra kaitsevägi (norra keeles Forsvaret) on Norra Kuningriigi kaitse eest vastutav kaitsevägi. See koosneb maaväest, mereväest, õhujõududest, kodukaitsest ja küberkaitsest. Kaitseväkke kuulub umbes 24 000 inimest ja mobilisatsiooni korral kasvab see 83 000 inimeseni.

Norras on kohustuslik ajateenistus ja alates 2013. aastast võetakse aega teenima ka naisi[1]. Ajateenistuse suurimaks probleemiks on sobivate inimeste vähesus, 2012. aastal kutsuti arstlikku komisjoni 63 841 inimest, kellest aega teenima võeti ainult 9265.

Kaitsevägi allub kaitseministeeriumile, mida praegu juhib Ine Marie Eriksen Søreide. Kaitseväe ülemjuhatajaks on praegune kuningas Harald V ja kaitseväe juhatajaks on admiral Haakon Bruun-Hanssen. Norra kaitseväe peakorter asub Akershusi kindluses, Oslos. Ühendpeakorter asub Bodøs. Kaitseväe peamine mereväebaas asub Bergenis, peamised maaväe baasid Bardus, Målselvis ja Renas, ning peamised õhuväebaasid Ørlandis ja Bodøs. Norra kaitsejõudude ühendatud õppeasutus on Forsvarets høgskole.

Norra kaitseväe aastane eelarve on 5,87 miljardit USD ehk 1,3% SKP-st. [2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra kaitsevägi asutati koos Norra iseseisvumisega 1905. aastal ja pidas iseseisva Norra eest oma esimesed lahingud II maailmasõjas, kui Natsi-Saksamaa ründas ootamatult neutraalset Norrat ja Taanit. Kaitsevägi pidas 62 päeva kaitselahinguid, aga oli lõpuks sunnitud kapituleeruma.

1949. aastal loobus Norra neutraliteedipoliitikast ja sai NATO asutajaliikmeks. Külma sõja ajal ehitati Norrasse mitmed maa- ja õhuväebaasid ja eriti keskenduti Põhja-Norra kaitsele. Alates 2000. aastatest on kaitsevägi asunud aktiivselt välismissioonidel osalema.

Juhtimine ja struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poliitiline juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra põhiseaduse § 25 järgi on Norra maa- ja mereväe ülemjuhataja kuningas, st kuningas riiginõukogus.

Sõjaväeline juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitseväe juhataja (tavaliselt nelja tähega kindral või admiral) juhib maaväge ja on kaitseministri peamine nõunik.

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra kaitsevägi koosneb viiest väeliigist, milleks on:

Teiste tähtsate struktuuride hulka kuuluvad

  • Kaitseväe erikomando (Forsvarets Spesialkommando) - sõjaväe eriüksuslased.
  • Norra peastaap - asub Oslos ja allub kaitseväe juhatajale.
  • Riiklik peakorter - asub Reitanis ja juhib Norra vägesid ööpäevaringselt üle kogu maailma.
  • Norra kaitselogistika organisatsioon

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]