Norra Kommunistlik Partei

Allikas: Vikipeedia
Norges Kommunistiske Parti
Norra Kommunistlik Partei
Norra erakond
Esimees Svend Haakon Jacobsen
Asutatud 1923
Peakorter Helgesensgt. 21,
Oslo
Ideoloogia Kommunism
Ajaleht Friheten

Norra Kommunistlik Partei (Norges Kommunistiske Parti, NKP) on Norra vasakpoolne partei, millel puudub esindatus parlamendis. Partei asutati 1923. aastal pärast Norra Tööpartei lagunemist. Parteil oli oluline roll vastupanuliikumises Saksa okupatsiooni ajal teise maailmasõja perioodil ja ta oli pärast sõda populaarne. Pärast külma sõja algust partei populaarsus vähenes. NKP ei poolda Norra liitumist Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste ühendustega.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra Tööpartei (DNA), mida juhtis Martin Tranmæl ühines oma asutamisel Kommunistliku Internatsionaaliga, kuid ei soovinud end siduda bolševikkude partei liiniga nagu soovis internatsionaal. Tranmæl oli vastu, et internatsionaal sekkuks tööpartei tegevusse ja 1923 aasta kongressil otsustas DNA internatsionaalist lahkuda. Samal kongressil 4. novembril 1923 otsustati luua Norra Kommunistlik Partei. Uue partei asutajate hulgas olid peamiselt DNA noorteorganisatsiooni liikmed, keda juhtisid Peter Furubotn, Eugene Olsen ja Arvid G. Hansen.

Partei esimeheks valiti Sverre Sjøstad, Halvard Olsen aseesimeheks ja Furubotn partei peasekretäriks. 5. novembril ilmus partei esimene ajaleht Norges kommunistblad. Ajalehe toimetaja oli Olav Scheflo.

13 Norra Tööparteisse kuulunud Stortingi liiget ühines NKPga ja suur osa ametiühingutegelasi.[1]

Tegevus Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Augustis 1940 oli NKP esimene Norra erakond, mis keelati Saksa okupatsioonivõimude poolt ja partei tegutses põrandaaluselt ja oli aktiivne partisaniliikumises.

Pärast sõda oli NKP väga populaarne kuna toetas sõja võitnud Nõukogude Liitu, mis oli sakslastelt vabastanud Finnmarki Norra põhjaosas.

Pärast sõda moodustasid nad valitsuse ja Kirsten Hansteen oli esimene naissoost minister Norras. Hansteen Nende ajalehte Friheten trükiti umbes 100 000 suuruses tiraažis. Peeti ka läbirääkimisi uuesti Tööparteiga ühinemiseks.

1945. aastal sai NKP parlamendivalimistel 176 535 häält (11,89%) ja üksteist kohta Stortingis. 1946 valiti partei peasekretäriks Furubotn.[2]

Tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast NSV Liidu perestroika algust revideeris NKP nagu ka teised Euroopa kommunistlikud parteid oma programmi ja distantseerus NSV Liidu poliitikast ning fokuseerus "pehmemale" kommunismile.

NKP sai 2003. aasta kohalikel valimistel kolm kohta: kaks Åsnesis ja ühe Vadsø volikogus. Åsnes asuv partei osakond on parteis tugevaim, kuid 2004 aastal, seoses eriarvamustega religioonist ja Stalinist, lahkusid osa liikmeid ja asutasid koos teiste vasakpoolsetega partei Radikale Sosialister (Radikaalsed Sotsialistid). Norra 2005. aasta parlamendivalimistel sai NKP 1070 häält (0,04%). 2007 ei leidnud nad piisavalt kandidaate Vadsø piirkonnas ja seetõttu pole neil parlamentaarset esindatust.

Parteijuhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Johansen, Jahn Otto, in Sparring Åke (toim.), Kommunismen i Norden och den världskommunistiska rörelsens kris. Stockholm: Bokförlaget Aldus/Bonniers, 1965. lk. 126–128
  2. Johansen, in Sparring (toim). 1965, lk. 130–131

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]