Norfuki keel

Allikas: Vikipeedia
Norfuki keel (Pitcairn-Norfolk)
Piirkonnad Norfolki saar, Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži, Pitcairni saared
Kokku kõnelejaid 502 (2008) [1]
Keelesugulus Kreoolkeel
 inglise kreoolkeeled
  Vaikse ookeani keeled
    norfuki keel
Keelekoodid
ISO 639-1 pih

Norfuki keel on inglispõhjaline kreoolkeel, mille alternatiivnimed on ka Pitcairn-Norfolk, Norfolkese ja Pitcairn English. Keelt kõneldakse enamasti Norfolki saarel, vähesemal määral ka Austraalias, Uus-Meremaal, Fidžil ja Pitcairni saartel[1]. Norfolki keel kasutab ladina tähestikku Norfuki keelt ei kõnele keegi emakeelena ja 2007. aastal lisati norfuki keel väljasuremisohus olevate keelte hulka. [2]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad ühest kümneni: [3]

Üks - wan

Kaks - tu

Kolm - thrii

Neli - foor

Viis - fiiw

Kuus - siks (seks)

Seitse - sewen

Kaheksa - iet

Üheksa - niin

Kümme - ten

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norfuki keelt ei kasutata väga kirjas. Tegu on suulise keelega, mille sõnad sarnanevad suurel määral inglise keelele. Fonoloogiliselt sarnane austraalia inglise keelele.

Täishäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norfuki ja austraalia inglise keele lühikeste täishäälikute võrdlus. [4]

Norfuki keel Austraalia inglise keel
I I
e-æ e
a a
æ,-æ æ
ʊ ʊ
ɔ ɒ

Norfuki ja austraalia inglise keele pikkade täishäälikute ja diftongide võrdlus.

Norfuki keel Austraalia inglise keel
i:-ɪi ɪi
eɛ-e æɪ-eɪ
ɒ əu
ɔ ɔ
ɐu au

Asesõnad [4][muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimetav kääne Osastav kääne Omastav kääne Possessiiv
Ainsus
I isik Ai Mii Mais Main
II isik Yu Yuu Yus Yuen
III isik(meesoost) Hi Hem His His
III isik(naissoost) Shi Her Her Hers
Seda - Et - -
Duaalsus
I isik(inklusiivne) Himii Himii Himiis Himiis
I isik(eksklusiivne meessoost) Miienhem Miienhem Auwas Miienhis
I isik(eksklusiivne naissoost) Miienher Miienher Auwas Miienhers
II isik Yutuu Yutuu Yutuu Yutuus
III isik Demtuu Demtuu Demtuus Demtuus
Mitmus
I isik Wi Aklan Auwas Auwas
II isik Yorlyi Yorlyi Yorlyis Yorlyis
III isik Dem Dem Dems Dems

Tegusõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegusõna pöördelõpud norfuki keeles on inglise keele reeglitega paralleelselt tekkinud. Selleks, et väljendada tegevust, mis hetkel toimub tuleb norfuki keeles lisada -en ( inglise keeles lisatakse -ing). Näiteks Ai woken – Ma töötan (inglise keeles I am working).

Aga -en sufiksit ei kasutata sõnade mõtlema (thort - mõtlen) ja kaotama (lors - kaotan) puhul. Need on tuletatud inglise keelsetest sõnadest thought (sõna “mõtlema” mineviku 2.põhivorm) ja lost (sõna “kaotama” mineviku 2. põhivorm).

Samuti kasutatakse sufiksit -en ka omadusõnadega. Ai rinklen en yu bolbieden – Mulle tekivad kortsud ja sina kiilaned (I am getting wrinkled and you are getting bold).[5]

Keelenäited [6][muuda | redigeeri lähteteksti]

Wut a way you? - Kuidas sul läheb?

Webout you gwen? - Kuhu sa lähed?

Lubbe side is – jäta see sinna, kus see on.

Lisaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sellel lehel: [4] on võimalik kuulata piiblilugu norfuki keeles.

Palju on arutletud teemal, kas norfuki keel on ikka kreoolkeel. Põhjus seisneb selles, et norfuki keeles on palju kreoolkeeltele mitte omaseid tunnuseid. Näiteks on norfuki keeles omadussõnade võrdlusastmed, palju eessõnasid ja artikleid, keerulised täishäälikute ühendid ja enesekohased asesõnad. Samas on keelel ka tunnused, mis sarnanevad kariibi ja teiste inglispõhjaliste kreoolkeeltega.[7]

Viited:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 [1] Ethnologue Kasutatud november 2013
  2. [2]ABC Kasutatud november 2013
  3. [3] Wikipedia Kasutatud november 2013
  4. 4,0 4,1 “A handbook of varieties of English. 1.Phonology, Volume 2” (lk 797)
  5. B. Nobbs. 1986. “A Dictionary of Norfolk Word and Usages. Norfolk Island: The Author. “(lk 621)
  6. Discover Norfolk Island. Kasutatud november 2013.
  7. Peter Mühlhäusler“On the Origins of Pitcairn-Norfolk”