Nokia (ettevõte)

Nokia Corporation
Tüüp	Börsiettevõte; (Euronext: NOKIA, OMX: NOK1V, NYSE: NOK)
Asutatud	1865 (Nokia, Soome)
Asutajad	Fredrik Idestam; Leo Mechelin
Peakorter	Espoo
Võtmeisikud	Sari Baldauf (juhatuse esimees); Pekka Lundmark (president, tegevjuht); Marco Wirén (finantsjuht)
Valdkonnad	Telekommunikatsioon, tarkvara
Tooted	Mobiitelefonid, nutitelefonid, telekommunikatsioonivõrgud, arvutid, tarkvara; (toodete loend)
Teenused	Internetiteenused
Käive	23,22 miljardit € (2015)
Tegevuskasum	5,453 miljardit € (2015)
Puhaskasum	1,68 miljardit € (2015)
Vara	45,06 miljardit € (2015)
Omakapital	9,44 miljardit € (2015)
Töötajaid	102 761 (2017)
Tütarettevõtted	Nokia Networks; Nokia Technologies

Nokia on Soome telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaettevõte. Nokia on olnud maailma suurim mobiiltelefonide tootja. Aastal 2011 sõlmis Nokia lepingu Microsoftiga, mille järgi Nokia järgmised telefonid kasutavad operatsioonisüsteemi Windows Phone. Hiljem ostis Microsoft 5,44 mld euro eest Nokia seadmete ja teenuste haru, mida asus juhtima Nokia senine tegevjuht Stephen Elop.^[1] Edaspidi on Nokia keskendunud telekommunikatsiooni taristu loomisele.

2016. aastal omandas Nokia ettevõtte Withings eesmärgiga luua tooteid nutistu turule.^[2]

2016. aasta teatas Nokia, et annab Soome HMD Globali õiguse kasutada oma kaubamärki mobiiltelefonide ja tahvelarvutite tootmisel.^[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nokia kasvas välja kolmest ettevõttest: Nokia AS, Soome Kummitehas (Suomen Gummitehdas Oy) ja Soome Kaablitehas (Suomen Kaapelitehdas Oy).

Nokia asutati 1865. Seda tegid kaevandus insener Fredrik Idestam ja poliitik Leo Mechelin, kes pärastpoole oli Helsingi linnanõukogu esimees ja Soome peaminister. Nad rajasid Tampere lähedale Tammerkoski kärestikule saeveski. 1868 rajas Idestam Tamperest 15 km kaugusele lääne suunas Nokia linna lähedale teise vesiveski. See asus Nokianvirta jõel, mille võimsus oli suurem. 1871 reorganiseerisid Idestam ja Mechelin selle ettevõtte aktsiaseltsiks ja andsid sellele nimeks Nokia, mis püsib tänapäevani.

19. sajandi lõpul soovis Mechelin hakata Nokias elektrit tootma, aga see kava põrkus Idestami vastuseisule. Kuid 1896 tõmbus Idestam ettevõtte juhtimisest tagasi ja seetõttu sai Mechelin 1898 ettevõtte juhiks. Sellel kohal oli ta kuni oma surmani 1914 (Idestam suri 1916). 1902 käivitas Nokia elektrijaama.

1898 asutas Eduard Polón Soome Kummitehase, mis tootis kalosse ja teisi kummitooteid. 20. sajandi algul rajas kummitehas Nokia linna lähedale oma tehased ja asus oma tooteid müüma Nokia nime all. Pärast esimese maailmasõja lõppu sattus Nokia AS suurde rahapuudusse ja selleks, et tootmiseks edaspidigi elektrit saada, omandas kummitehas elektrijaama.

1912 asutas Arvid Wickström Soome Kaablitehase, mis tootis telefoni-, telegraafi- ja elektrijuhtmeid. See sai aluseks Nokia hilisemale tegevusele juhtmete ja elektroonika tootmise vallas. 1922 omandas kummitehas ka kaablitehase. Soome esimene olümpiavõitja maadleja Verner Weckman oli 16 aastat kaablitehase peainsener ja pärast seda sai ta 1937 kaablitehase juhiks. Pärast teist maailmasõda pidi Soome Nõukogude Liidule maksma reparatsiooni ja kaablid olid osa sellest. See andis ettevõttele kindla aluse edaspidiseks.

Kuigi nimetatud kolmel ettevõttel oli alates 1922 ühine omanik, liitusid nad juriidilises mõttes alles 1967. Uus ettevõte tegutses esialgu paljudes tööstusharudes: ta tootis paberit, autode ja jalgrataste rehve, jalanõusid, sealhulgas kummisaapaid, sidekaableid, telereid ja muud koduelektroonikat, personaalarvuteid, elektrigeneraatoreid, kondensaatoreid, plasti, alumiiniumi, keemilisi aineid ning sõjaväevarustust, näiteks gaasimaske ja sideseadmeid. Alates 1983 hakkas Nokia tarnima Soome sõjaväele digitaalseid kantavaid krüpteeritud tekstipõhiseid sideseadmeid Sanomalaite M 90, mis sai sõjaväes populaarseks ja mis paljudest nimetatud toodetest kõige rohkem sarnanes mobiiltelefonidega. 1960 loodi Suomen Kaapelitehdas Oy elektroonikaosakond ja 1964. aastal toodeti esimene VHF-telefon.

Lõpuks otsustas Nokia lõpetada koduelektroonika tootmine ja keskenduda telekommunikatsiooni kõige kiiremini kasvavatele harudele. 1988 eraldati Nokiast rehve tootev ettevõte Nokian Renkaat Oy ja 1990 kummisaapaid tootev Nokian Jalkineet (viimane pole alates 2005 enam iseseisev). 1990. aastate jooksul likvideeris Nokia kõik oma tegevused, mis polnud seotud telekommunikatsiooniga.

Nokia telekommunikatsiooniettevõttena[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaleht BusinessWeek hindas 2005. aastal Nokia kaubamärgi hinnalt maailma kuuendaks väärtusega 26,452 miljonit USA dollarit. Sellega oli ta kõige kallim väljaspool USA-d asuvate ettevõtete kaubamärkidest.^[4]

BusinessWeek hindas 2007. aastal Nokia kaubamärgi hinnalt maailma viiendaks väärtusega 25 miljardit eurot. Pärast iPhone'i turuletulekut 2007. aastal jäi Nokia nutitelefonide turul hätta ja ettevõtte aktsiate turuväärtus vähenes paari aasta jooksul ligi kolm korda. Mobiiltelefonide turul üldiselt jäi Nokia positsioon tugevaks: 2009. aastal oli Nokia siiski suurim mobiiltelefonide tootja, müües rohkem telefone kui kolm peamist nutitelefonide alast konkurenti kokku.

2010. aasta 3. kvartalis müüs Nokia 26,5 miljonit nutitelefoni, 38% maailma nutitelefonide turust. 2011. aasta 2. kvartalis müüdi aga vaid 16,7 miljonit Nokia nutitelefoni, mis tähendab 22-protsendist turuosa langust 9 kuuga. Kuna Apple müüs 2011. aasta 2. kvartalis 20 miljonit uut iPhone'i, langes Nokia nutitelefonide müügis teisele kohale.^[5]

Nokial on tehased 9 riigis ja tootearendusüksused 16 riigis. Müügiga tegeleti 2009. aastal enam kui 160 riigis. 2009. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte palgal 123 553 töötajat (Nokia Siemens Networks kaasa arvatud). Umbes 30% neist töötas tootearenduse alal.^[6]

Nokia aktsiad on noteeritud Helsingi, Pariisi ja New Yorgi börsil.

2010. aastast oli ettevõtte tegevjuht Stephen Elop. 2005–2010 oli tegevjuht Olli-Pekka Kallasvuo. Alates 2006. aastast oli ta ühtlasi juhatuse esimees.