Niue keel

Allikas: Vikipeedia
Niue-cia-world-factbook-map.png

Niue keel (Niuē) on keel, mis kuulub Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda, Polüneesia keelte rühma. Keelt räägitakse Niue saarel Vaikse ookeani lõunaosas, umbes 2400 km Uus-Meremaast kirdes. Lisaks ka Uus-Meremaal, Tongas ning ameerika Ühendriikides.[1] 1991. aastal rääkis seda umbes 2200 inimest.

Keelekood: niu[2]

Kasutatakse ladina kirjaviisi.[3]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Üks – Taha
  2. Kaks – Ua
  3. Kolm – Tolu
  4. Neli – Fa
  5. Viis – Lima
  6. Kuus – Ono
  7. Seitse – Fitu
  8. Kaheksa – Valu
  9. Üheksa – Hiva
  10. Kümme – Hogofulu

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähestik: a, ā, e, ē, f, g, h, i, ī, k, l, m, n, o, ō, p, s, t, u, ū, v. R-häälikuga ei alga mitte ühtegi sõna.

Huulhäälik Somphäälik Pehme suulae häälik Kõrisulghäälik
Sulghäälik p t k
Ahtushäälik f v (s) h
Ninahäälik m n ŋ
Sulahäälik l (r)

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keeles on prefiksid, nt faka-, millel on mitmeid tähendusi (Fakamolemole 'ᅠpalun'), ja sufiksid, näiteks tegusõnade puhul lisandub -aga (maaga 'ᅠkohtuma').[4]

Paljud sõnad on moodustatud teiste sõnade kokku liitmisel. Näiteks vakalele - lennuk, mis koosneb kahest osast: vaka- kanuu ja lele- lendama.

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hau nakai a Bowen po ke nākai? Kas Bowen tuleb või ei?
  • Ko hai a koe? Kes sa oled?
  • Hafagi e tau fakamaama. Tee palun aknad lahti.[5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]