Nitraadid

Allikas: Vikipeedia
Vask(II)nitraat

Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist – metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-). Keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed.

Lähtehape[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nitraatide mõju veekeskkonnale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mageveekogudes ja jõesuudme alal saab nitraatide sisaldus mõnikord tõusta piirini, kus see võib potentsiaalselt tappa kalasid. Ehkki nitraadid on vähem mürgisemad kui ammoniaak ja nitrit, siis nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi, ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Enamikul juhtudel on vee kõrgenenud nitraatide kontsentratsioon põhjustatud põllumajanduses ja maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest.

Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ja kui toitained (nagu kaalium, fosfaat ja nitraat) on veekogus väga vähe, kaasneb sellega veeõitseng. Kui vees tekib hapnikupuudus, võib veeõitseng põhjustada ka muutusi ökosüsteemis, kus muutunud keskkonnas saavad eelise teised organismigrupid, mis varem ei domineerinud.

Nitraatide osakeste tõttu täielikult lahustunud vees, kasutatakse neid laialdaselt veekvaliteedi indikaatoritena.