Ninasarvik-aafrikarästik

Allikas: Vikipeedia
Ninasarvik-aafrikarästik
Ninasarvik-aafrikarästik
Ninasarvik-aafrikarästik
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Reptilia
Alamklass Soomussisalikud Lepidosauria
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Ülemsugukond Colubroidea
Sugukond Rästiklased Viperidae
Alamsugukond Pärisrästiklased Viperinae
Perekond Aafrikarästik Bitis
Liik Ninasarvik-aafrikarästik
Binaarne nimetus
Bitis nasicornis
(Shaw, 1802)

Sünonüümid
  • Coluber nasicornis Shaw, 1802
  • Vipera nasicornis DAUDIN, 1803
  • Clotho nasicornis GRAY, 1842
  • Vipera hexacera Duméril & Bibron, 1854
  • Echidna nasicornis HALLOWELL, 1857
  • Cerastes nasicornis WAGLER, 1857 (fide HALLOWELL 1857)
  • Echidna nasicornis HALLOWELL 1857
  • Bitis nasicornis BÜTTIKOFER, 1890
  • Bitis nasicornis Boulenger, 1896
  • Bitis nasicornis SCHMIDT, 1923
  • Bitis (macrocerastes) nasicornis LENK jt, 1999
  • Bitis nasicornis MCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ, 1999
  • Bitis nasicornis RÖDEL & MAHSBERG, 2000
  • Bitis nasicornis DOBIEY & VOGEL, 2007
  • Bitis (Macrocerastes) nasicornis WITTENBERG jt, 2014[1]

Ninasarvik-aafrikarästik (Bitis nasicornis) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoliik.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Ninasarvik-aafrikarästiku keha on üpris suur ja jäme, üldpikkus (keha + saba) jääb vahemikku 72–107 cm. 2004. aastal on mainitud isendi maksimaalseks üldpikkuseks 120 cm. Emased ninasarvik-aafrikarästikud kasvavad pikemaks kui isased.

Ninasarvik-aafrikarästiku pea on lame ja kolmnurgakujuline ning ülejäänud kehaga võrreldes väike. Ninamiku eesotsal on neil 2 või 3 suurt ogalaadset soomust, nn sarvekest. Kael on peenike. Silmad on väikesed. Mürgihambad ei ole suured, harva on need pikemad kui 1,5 cm.

Keskkehal on 31–43 seljakilbise rida. Seljakilbised on nii jämedakoelised, et võivad maopüüdjatele, kes neid käsitleda soovivad, haavu tekitada. Kõhukilbiseid on 117–140, anaalkilbis on paaritu.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Suguküpsete emaste ninasarvik-aafrikarästikute sugulise paljunemise vormiks on vivipaaria – graviidne emane võib eduka kandluse korral sünnitada 3–38 maopoega (märtsis-aprillis, Lääne-Aafrikas), Ida-Aafrikas kestab paljunemisperiood aastaringselt.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Ninasarvik-aafrikarästikuid võib kohata Guineas, Sierra Leones, Libeerias, Elevandiluurannikul, Ghanas, Togol, Béninis, Nigeerias, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kamerunis, Ekvatoriaal-Guineas, Gabonis, Kongo Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Lõuna-Sudaanis, Ugandas, Keenias, Tansaanias, Angolas ja Sambias.

Kokkupuuted inimestga[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestega kohtuvad need peamiselt öise eluviisiga maod harva. Neid on kirjeldatud kui häirimatuid, kuid kui vaja, siis ründavad äkitselt, ette hoiatamata, nii ees- kui külgsuunas.

Kui paljude madudega saab inimene kuidagimoodi hakkama neid sabast hoides, siis ninasarvik-aafrikarästikutega ilmselt mitte – nad on võimelised sabaseisust tõusma ja seejärel vajadusel hammustama (mürgihambad püstiasendis).

Ninasarvik-aafrikarästikute süljes olevad hemo- ja neurotoksilised ained on väiksema potentsiga (vähem mürgised) kui lärmakal ja gabooni aafrikarästikul.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bitis nasicornis (SHAW, 1802), Roomajate andmebaasi veebiversioon (vaadatud 8.05.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]


Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Vipère rhinocéros ja ingliskeelset artiklit en:Bitis nasicornis seisuga 8.05.2015.