Nikolai Repnin

Allikas: Vikipeedia
Nikolai Repnin

Vürst Nikolai Vassiljevitš Repnin (vene keeles Николай Васильевич Репнин) (22. märts (vkj 11. märts) 1734 Moskva24. mai (vkj 12. mai) 1801 Moskva) oli Venemaa sõjaväelane, Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner 17921798.

Repnin osales Seitsmeaastases sõjas, astudes vabatahtlikuna kindralfeldmarssali Stepan Apraksini armeesse. Ta ilmutas vaprust lahingus Groß-Jägersdorfi all, Königsbergi vallutamisel ja Küstrini piiramisel. 1758 ülendati ta kapteniks, 1760 oli ta juba polkovnik ja osales Zahhar Tšernõšovi korpuse koosseisus Berliini vallutamises. 1762 ülendati ta kindralmajoriks ja 22. septembril 1762 pälvis ta Püha Anna ordeni.

1762–1763 oli Repnin Venemaa saadik Preisimaal ja 176369 Poolas. Vene-Türgi sõjas juhatas Repnin diviisi ja korpust. 177576 oli ta erakorralise saatkonna juht Türgis. Järgmises Vene-Türgi sõjas juhatas Repnin diviisi ja oli ajutiselt (Grigori Potjomkini äraolekul) Vene vägede ülemjuhataja.

Pärast krahv George Browne'i surma oli Repnin 1792–98 Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner, samuti Leedu kindralkuberner. 1796. aastast oli Repnin feldmarssal. Ta juhatas Vene vägesid Kościuszko ülestõusu mahasurumise ajal, kuid rohkem nimeliselt, sest põhivägesid juhatas Aleksandr Suvorov.

1798 saatis Paul I ta Berliini ja Viini, et eraldada Preisimaa Prantsusmaa võimu alt ning ühendada Habsburgide valdused ja Preisimaa sõjaks Prantsusmaa vastu. See missioon ebaõnnestus, misjärel Repnin läks 26. novembril 1798 erru ja suri Moskvas 24. mail 1801.

Repninil oli kolm seaduslikku tütart ja ebaseaduslik poeg Ivan Pnin. Laialt räägiti, et Adam Jerzy Czartoryski olevat Repnini abieluväline laps Izabela Flemingiga. Repninil polnud seaduslikku meessoost järglast, kuid Aleksander I lubas tema tütrepojal Nikolai Volkonskil oma nime muuta ja oma vanaisa vappi kasutada.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]