Nikolai Kropotkin

Allikas: Vikipeedia
Nikolai Kropotkin 1901. aastal.
Nikolai Kropotkin Tartus (septembris 1913)

Vürst Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin (vene keeles Николай Дмитриевич Кропоткин; 6. juuni 1872 Harkiv11. oktoober 1937 Berliin) oli Venemaa riigitegelane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli tõeline riiginõunik, keiser Nikolai II tseremooniameister, Kuramaa asekuberner 27. juulist 1907 kuni 16. maini 1912 (kuberneri kohusetäitja 23. juuli – september 1910) ja Liivimaa asekuberner 17. maist 1912 kuni 1915.

Pärast revolutsiooni ja mõisate riigistamist emigreerus ta Prantsusmaale.[1]

Kropotkinite vürstisuguvõsa kanti 1899. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse (nr 449) õigusega kirjutada nimi "Vürst von Kropotkin".

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Sigulda uus loss ehk Kropotkini palee (ehitatud 1878–1881)

Tema vanemad olid Harkovi kindralkuberneriks olnud kindralmajor vürst Dmitri Nikolajevitš Kropotkin (1836–1879) ja Sigulda mõisa omanik krahvinna Olga von der Borch (surnud 1898). Tema isa mõrvati 9. veebruaril 1879 revolutsionäär G. Goldenbergi poolt ja pärast ema surma 1898 päris ta Borchidele kuulunud Sigulda mõisa, mis oli nende valduseks saanud abielu kaudu kunagise kindralkuberneri George Browne tütrega, ning vanemate ehitatud mõisa uue härrastemaja (läti Jaunās pils) ehk Kropotkini palee.[2]

25. juulil 1893 abiellus ta Marie Charlotte Sophie von Richteriga (1871–1945), kes oli Venemaa jalaväekindrali ja kindraladjutandi Otto von Richteri (1830–1908) ning Elisabeth von Richteri (1841–1916) tütar. Abikaasa ema ja kaksikust vend kontradmiral Otto Theodor von Richter (1871–1920) said 13. märtsil 1908 Venemaa keisrilt parunitiitli.[3] Neil oli kaks poega:

  • Dmitri Nikolajevitš (1895 Liivimaa−1931 Berliin), polkovnik
  • Georgi Nikolajevitš (1903–1911)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Justīne Volkova: Izzināt dzimtas saknes Läti Õigeusu Kirik. 2. november 2007 (läti keeles).
  2. Valērijs Zaicevs: „Cilvēks, tāpat kā koks, nevar dzīvot bez saknēm”, Läti Õigeusu Kirik, 1. juuni 2006 (läti keeles)
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, Band 1: Livland, Görlitz, 1929, lk.172–173

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vürst Kropotkini teenistusmälestusi. 1905. a. rahutused. Karistussalkade tegevus Baltimaal. Kindral-kuberner parun Möller-Sakomelski, krahv Grabbe, kindralid Orlov, Verschinin, Sollogub, Meinard, Vendt. Läbirääkimised Eesti ja läti presse esitajatega., Postimees 15. detsember 1930, lk.4
Eelnev
Izmail Korostovets
Kuramaa asekuberner
19071912
Järgnev
Boriss Kanšin
Eelnev
Arkadi Kelepovski
Liivimaa asekuberner
19121915
Järgnev
Sergei Podolinski