Nikolai Kaasik

Nikolai Kaasik (ka Nikolai Kasik; 22. september 1900 Kuressaare – 25. mai 1950 Stockholm) oli Eesti diplomaat.

Ta lõpetas 1919. aastal Saaremaa Eesti Segagümnaasiumi.^[1] Seejärel õppis ta 1919. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja aastatel 1920–1923 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Aastal 1928 kaitses ta tööga "Ulgumere politsei" mag jur väitekirja, aastal 1933 tööga "Le contrôle en droit international" dr jur väitekirja. Ta oli EÜS Põhjala vilistlane.

Aastatel 1919–1920 võttis ta osa Vabadussõjast. Ta oli aastatel 1923–1925 ja 1927–1928 teaduslikuks stipendiaadiks Eestis, aastatel 1925–1927 teaduslikuks stipendiaadiks Pariisis. Aastatel 1931–1933 oli ta Rockefelleri fondi teaduslikuks stipendiaadiks Genfis, Viinis, Göttingenis ja Haagis. Aastatel 1928–1931 ja 1933–1944 oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse õppejõud. 9. mail 1934 nimetas riigivanem Konstantin Päts ta Tartu Ülikooli majandusõiguse dotsendiks^[2]. Aastast 1938 oli ta adjunktprofessor, aastast 1941 erakorraline professor. Aastatel 1942–1944 oli ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan. Lisaks oli ta aastatel 1936–1940 Välisministeeriumis poliitilise osakonna direktor ja alates 15. juunist 1940 välisministri abi kohuste täitja.

Lahkus aastal 1944 Rootsi. Rootsis olles töötas ta aastatel 1945–1950 Avaliku ja Rahvusvahelise õiguse Instituudis arhiiviassistendina. Tal on töid rahvusvahelise õiguse ja majandusõiguse alalt.