Nicolas Bochsa
Robert Nicolas-Charles Bochsa (9. august 1789 Montmédy, Meuse – 6. jaanuar 1856 Sydney) oli tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja.
Ta isa Karl oli sõjaväemuusik, hiljem oboemängija. Nicholas-Charles oskas juba 7-aastaselt mängida flööti ja klaverit. Ta õppis kompositsiooni Bordeaux's Franz Becki juures. Esimese ooperi ("Trajan") lõi ta 15-aastaselt. Alates 1807 õppis ta Pariisi konservatooriumis kompositsiooni Charles-Simon Cateli ja Étienne Méhuli juures ning harfi François Joseph Nadermani ja M. de Mareni juures. Ta töötas 1813–17 harfimängijana Pariisi õukonnas ja hakkas Opéra-Comique'i jaoks oopereid kirjutama.
1817 süüdistati Bochsat võltsimises ja pettuses ning ta põgenes Londonisse. Tagaselja mõisteti talle karistuseks häbimärgi kehale põletamine ja sunnitöö.
Londonis aitas Bochsa 1821 asutada Kuninglikku Muusikaakadeemiat ja sai ise selle sekretäriks. Kuid 1826 sai teatavaks, et ta on Prantsusmaal süüdi mõistetud, ja ta pidi ametist tagasi astuma. Seejärel sai ta Londonis Tema Majesteedi Teatri muusikadirektoriks.
1839 sattus ta järgmisse skandaali. Nimelt põgenes ta maalt koos ooperilaulja Anna Bishopiga (1810–1884). Kuid Bishop oli abielus oma õpetaja, väljapaistva helilooja Henry Bishopiga (1786–1855), ja sellest abielust oli sündinud 3 last, kõik tütred.
Kogu ülejäänud elu reisisid Bochsa ja Bishop kahekesi koos, esinedes igal mandril ja igas maailmajaos, kuid Prantsusmaal ei käinud nad kunagi. Napolis määrati Bochsa kuningliku ooperi (tänapäeval Regio Teatro San Carlo) direktoriks ja sel kohal töötas ta 2 aastat.
1855. aasta detsembris, kullapalaviku tippajal saabusid Bochsa ja Bishop Sydneysse. Kuid nad said anda üheainsa kontserdi, sest Bochsa haigestus ja suri järgmise aasta algul. Bishop leinas teda sügavalt ja laskis talle Sydneysse püstitada suurejoonelise hauamonumendi, mis on säilinud. Bishop ise jätkas lauljakarjääri ja esines veel 70. eluaastates.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Bochsa on kirjutanud 8 ooperit, 4 balletti, umbes 350 teost harfile, sealhulgas 2 kontserti, fantaasia "Rebasejaht", 100 etüüdi ja 24 prelüüdi.