Nicholas Bacon

Allikas: Vikipeedia
Nicholas Bacon

Nicholas Bacon (150920. veebruar 1579) oli Inglise poliitik Elizabeth I ajal.

Ta sündis Kentis Chislehurstis. Tema isa Robert Bacon oli pärit Suffolkist Drinkstone'ist.

Nicholas Bacon lõpetas 1527 Cambridge'i Ülikooli. Pärast mõnda aega Pariisis viibimist astus ta Gray's Inni ning 1533 sai advokaadiks. Kui kloostrid likvideeriti, oli ta maasaajate hulgas. Ta sai maa, mis oli konfiskeeritud kloostrilt, kus tema isa oli olnud jooksupoisiks. 1545 sai ta parlamendisaadikuks Dartmouthi esindajana. 1546 sai ta prestiižika ja tulusa ametikoha attorney of the court of wards and liveries ning 1552. aastaks oli ta saanud Gray's Inni laekuriks. Mary I ajal teda kui protestanti ei edutatud. Elizabeth I ajal aga määrati ta suuresti tänu oma teise naise õemehe William Cecili eestkostele Suurpitsati hoidjaks (Lord Keeper of the Great Seal). Varsti pärast seda ülendati Bacon rüütliks.

Bacon aitas tagada oma sõbrale Matthew Parkerile Canterbury peapiiskopi koha. Bacon oli oma ametikoha tõttu Lordide Koja eesistuja, kui Elizabeth I avas oma esimese parlamendi. Kuigi Bacon oli Mary Stuarti leppimatu vaenlane, oli ta finantskaalutlustel vastu William Cecili Prantsusmaa-vastase sõja poliitikale, kuid ta pooldas tihedamaid sidemeid välismaa protestantidega ning teadvustas ohtu, mis Inglismaale lähtus Prantsusmaa ja Šotimaa liidust. 1559 anti Baconile täielikud lordkantsleri volitused. 1564 langes ta ajutiselt kuninganna ebasoosingusse ning kõrvaldati õukonnast, sest Elizabeth I kahtlustas teda selles, et ta oli seotud John Halesi pamfleti "A Declaration of the Succession of the Crowne Imperial of Ingland" avaldamisega. Selles pooldati leedi Jane Grey õe leedi Catherine Grey asumist Inglismaa troonile. Kui selgus Baconi süütus, siis tema soosing taastus. Bacon oli vastu ettepanekule panna Mary Stuart mehele Norfolki hersogile, samuti Inglismaa kuninganna kavandatud abielule Anjou hertsogi François'ga. Tema umbusku katoliiklaste ja prantslaste vastu suurendas Pärtliöö. Anglikaani kiriku ustava liikmena oli ta kogu aeg huvitatud kirikuasjadest ning tegi ettepanekuid kiriku õpetusest ja distsipliinist paremaks kinnipidamiseks.

Nicholas Bacon suri 20. veebruaril 1579 ja maeti Londoni Saint Pauli katedraali. Järelehüüetes nimetati teda osavaks kõnemeheks, õpetatud juristiks ja suuremeelseks sõbraks. Ta tegi annetusi hariduse heaks ning määras selleks ka osa oma pärandusest. Muuhulgas rajas ta tasuta grammar school'i Redgrave'is.

Nicholas Bacon oli kaks korda abielus. Esimese abikaasa Jane'iga oli tal kolm poega ja kolm tütart. Tema teine abikaasa oli Anne (suri 1610), Edward VI kasvataja Sir Anthony Cooke'i tütar, oma aja üks haritumaid naisi. Temaga oli Nicholasel kaks poega.

Baconi kõige vanem poeg Nicholas (umbes 1540 – 1624) oli parlamendiliige, kes esindas Suffolki ning sai 1611 esimeseks Inglismaa baronetiks. See tiitel kuulub seniajani tema järglastele. Ka tema teine poeg Nathaniel (umbes 1550 – 1622) ja kolmas poeg Edward (umbes 1550 – 1618) osalesid avalikus elus. Tütre Anne'i kaudu oli Nicholas Bacon Townshendi markiide esivanem.

Tema pojad teisest abielust olid Anthony Bacon ja Francis Bacon.