Niccolò dell'Abbate
Niccolò dell'Abbate (1509 või 1512 Modena – 1571 Fontainebleau) oli Itaalia renessansiajastu maneristlik maalikunstnik, üks renessansi Prantsusmaale viinud Fontainebleau koolkonna juhtkujudest.
Skulptori pojana asus Abbate esmalt õppima skulptuuri Modena meistri Antonio Begarelli käe all. Tema varased mõjutajad olid Bernardino Tosi ja Dosso Dossi. Kuid peagi pöördus ta maalikunsti juurde, kus tema suurimad mõjutajad olid Parmigianino ja tõenäoliselt ka Correggio. 1547 Bolognasse asudes oli Abbate juba isikupärase stiiliga küps kunstnik.
Dell'Abbate spetsialiseerus pikkadele friisidele nii ilmaliku kui müütidest pärit teemaga. Modena lähedal Sassuolos kaunistas ta hertsogipalee freskode tsükliga, mis illustreerisid "Raevunud Orlandot".
Bolognas kujutas enamik tema teoseid viimistletud maastikke ning stseene õukonnaelust jahi- ja armastusstseenidega. Sageli sisaldasid need vihjeid müütidele.
1552 suundus Niccolò dell'Abbate Prantsusmaale Fontainebleausse, kus ta osales Fontainebleu lossi kaunistamise töörühmas, mida juhatas Francesco Primaticcio. 1554. aastaks oli ta valmistanud ka sisekujunduse projekti Anne de Montmorensy mälestuseks. Pariisis valmistas ta Hôtel de Guise'i kiriku lae freskod (see hoone ei ole säilinud), järgides Primaticcio kavandit. Ta maalis Galerie d'Ulysse ja nn Henry II galerii freskod. Ta täitis ka eratellimusi, maalides peamiselt vabas looduses toimuva sisuga mütoloogiateemalisi maale. Kuid suur osa tema loomingust on sageli tähelepanuta jäetud, kuigi tema ajal oli seda sorti töö kunstniku jaoks tavaline, näiteks dekoratsioonid ühepäevastele pidustustele õukonnas, näiteks Pariisi kaunistamine kuninga Charles IX ja tema pruudi Austria Elisabethi triumfaalseks sissetulekuks Pariisi. Samal aastal dell'Abate suri.
[redigeeri] Teosed
- "Noor mees papagoiga" (pärast 1552, Viin, Kunsthistorisches Museum)
- "Moosese päästmine" (1560, Pariis, Louvre)
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Niccolò dell'Abbate |
