Newtoni pendel
Newtoni pendel (ka Newtoni häll) on Isaac Newtoni järgi nimetatud seadeldis, mis demonstreerib impulsi ja energia jäävuse seadust ning hõõrde ja võnkeenergia hajumise efekte.
Newtoni pendel koosneb mitmest metallkuulist, mis on kinnitatud kahe paralleelselt asetseva raami külge, igaüks kahe nööri abil. Metallkuulid asetsevad puhkeolekus ühes reas raamide vahel ning on üksteisega kontaktis.
Kui ühest otsast tõstetakse kuul üles ja lastakse lahti, siis liigub see alla nagu pendel ja tõukab järgmist kuuli. Esimese kuuli impulss ja energia antakse edasi ülejäänud metallkuulide kaudu raami teises otsas olevale kuulile. Metallkuul pannakse liikuma sama kiirusega, mis oli esimesel kuulil. Taaspõrkumisel protsess kordub. Kuulide elastsuse ja hõõrdumise tõttu metallkuulide liikumiskiirus aeglustub iga põrkega, kuni need jäävad seisma. Kuuli kiirus sõltub kõrgusest, kust ta lahti lasti, ja gravitatsiooni kiirendusest.
Korraga on võimalik üles tõsta ja lahti lasta ka mitu kuuli. Sel juhul hakkab põrkumise tulemusel liikuma sama arv metallkuule, kui neid oli ülestõstmisel.