Nereid
 Voyager 2 tehtud foto Nereidist | |
| Avastamine | |
|---|---|
| Avastajad | Gerard P. Kuiper[1] |
| Avastamise aeg | 1. mai 1949 |
| Orbiidi iseloomustus | |
| Orbiidi pikem pooltelg | 5 513 787 ± 1 km |
| Ekstsentrilisus | 0,7507[2][3] |
| Tiirlemisperiood | 360,1362 ööpäeva |
| Emaplaneet | Neptuun |
| Füüsikaline iseloomustus | |
| Keskmine raadius | 170 km[4] |
| Pöörlemisperiood | 0,48 ööpäeva (11 h, 31 min)[5] |
| Albeedo | 0,155[4] |
| Pinna temperatuur … keskmine |
~50 K |
Nereid on suuruselt kolmas Neptuuni kaaslane, millel on väga ekstsentriline orbiit. Nereidi avastas 1949. aastal Gerard Kuiper.
Avastamine ja nime andmine[muuda | muuda lähteteksti]
Nereidi avastas 1. mail 1949. aastal Gerard P. Kuiper 82-tollise teleskoobiga tehtud fotoplaatide pealt McDonaldi observatooriumis Ameerika Ühendriikides. Nime Nereid pakkus Kuiper välja avastuse teadaandes. Kaaslane sai nime kreeka usundi merenümfide nereiididide järgi.[1] Nereid on teine ja ühtlasi ka viimane kaaslane, mis avastati enne kosmosesondi Voyager 2 lende (kui mitte arvestada Larissa ühekordset märkamist varjutuse ajal 1981. aastal).[6]
Orbiit ja pöörlemine[muuda | muuda lähteteksti]
Nereid tiirleb Neptuuni ümber Neptuuni pöörlemisega vastupidises suunas keskmiselt 5 513 400 km kaugusel, kuid orbiidi suure ekstsentrilisuse tõttu võib kaaslane sattuda Neptuunile viis korda lähemale (1 372 000 km Neptuunist) või sellest kaks korda kaugemale (9 655 000 km).[2][3]
Nereidi ebastabiilne orbiit viitab sellele, et kaaslane võib olla kinnipüütud asteroid, Kuiperi vööst pärit taevakeha või kunagine sisekaaslane, mis kaldus Neptuuni suurima kuu Tritoni kinnipüüdmise ajal oma orbiidist kõrvale.[7]
1991. aastal määrati Nereidi pöörlemisperioodiks 13,6 tundi.[8] 2003. aastal mõõdeti pöörlemiperioodi pikkuseks aga 11,52 ± 0,14 tundi.[5] Viimane väärtus seati aga hiljem kahtluse alla.
Füüsikalised omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Nereid on suuruselt kolmas Neptuuni kaaslane ja selle keskmine raadius on umbes 170 km.[4] Korrapäratu kaaslase kohta on Nereid võrdlemisi suur.[5] Kaaslase kuju ei ole teada.[9]
1987. aastast alates on fotomeetriliste vaatluse põhjal avastatud Nereidi heleduse suur kõikumine (umbes ühe suurusjärgu ulatuses), mis toimub aastate ja kuude jooksul, kuid mõnikord ka päevade jooksul. Heleduse kõikumine ei kao ka pärast kauguse ja faaside arvessevõtmist. Samas ei ole mitte kõik Nereidi vaadelnud astronoomid heleduse muutusi täheldanud. See võib tähendada, et tegu on väga korrapäratu nähtusega. 2010. aasta seisuga ei ole heleduse kõikumistele korralikku selgitust, kui seda aga ka tegelikult esineb, on need ilmselt seotud Nereidi pöörlemisega. Orbiidi suure ekstsentrilisuse tõttu võib kaaslane liikuda pretsessiooniliselt või pööreleda kaootiliselt nagu Saturni kaaslane Hyperion. Nereidi pöörlemine on aga igatahes üsna korrapäratu.[9]
Spektraalselt paistab Nereid neutraalset värvi[10] ja kaaslase pinnalt on avastatud jääd.[7] Nereidi spekter tundub olevat Uraani kaaslaste Titania ja Umbrieli spektrite vahepealne, mis vihjab sellele, et Nereidi pind koosneb jää ja spektraalselt neutraalse ainest segust.[7] Nereidi spekter erineb märkimisväärselt Päikesesüsteemist väljapoole jäävate kentauridest Pholuse, Chironi ja Chariklo spektritest, mille põhjal võiks järeldada, et Nereid tekkis Neptuuni lähedal, mitte ei püütud orbiidile planeedi ümber.[7]
Sarnaste värvidega Halimede võib olla kokkupõrke käigus Nereidi küljest murdunud tükk.[10]
Uurimine[muuda | muuda lähteteksti]
Ainus Nereidi külastanud kosmosesond on Voyager 2, mis möödus kaaslasest 1989. aasta 20. aprilli ja 19. augusti vahel[11] 4 700 000 km kauguselt.[12] Enne Voyager 2 missiooni oli Nereidi uuritud vaid maapealsete vaatluste käigus, mille põhjal oli võimalik määrata ainult kaaslase tegelik heledus ja orbiidi omadused.[13] Kuigi kosmosesondi tehtud piltide lahutusvõime ei ole piisavalt hea, et eristada Nereidi pinnavorme, õnnestus Voyager 2-l mõõta kaaslase suurus ja jõuda järeldusele, et Nereid on halli värvi ja sellel on suurem albeedo kui Neptuuni teistel väikestel kaaslastel.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Mall:Cite doi
- ↑ 2,0 2,1 Jacobson, R. A. — AJ (3. aprill 2009). "Planetary Satellite Mean Orbital Parameters". JPL satellite ephemeris. JPL (Solar System Dynamics). Originaali arhiivikoopia seisuga 10.08.2011. Vaadatud 26.10.2011.
{{cite web}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link). - ↑ 3,0 3,1 Mall:Cite doi
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Planetary Satellite Physical Parameters". JPL (Solar System Dynamics). Originaali arhiivikoopia seisuga 18.01.2010. Vaadatud 26.10.2011.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Grav, T.; M. Holman; J. J. Kavelaars (2003). "The Short Rotation Period of Nereid". The Astrophysical Journal. 591 (1): 71–74. arXiv:astro-ph/0306001. Bibcode:2003ApJ...591L..71G. DOI:10.1086/377067.
- ↑ 6,0 6,1 Mall:Cite doi
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Brown, Michael E.; Koresko, Christopher D.; Blake, Geoffrey A. (detsember 1998). "Detection of Water Ice on Nereid". The Astrophysical Journal. 508 (2): L175–L176. Bibcode:1998ApJ...508L.175B. DOI:10.1086/311741.
- ↑ Williams, I.P.; Jones, D.H.P.; Taylor, D.B. (1991). "The rotation period of Nereid". Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. 250: 1P–2P. Bibcode:1991MNRAS.250P...1W. DOI:10.1093/mnras/250.1.1p.
- ↑ 9,0 9,1 Shaefer, Bradley E.; Tourtellotte, Suzanne W.; Rabinowitz, David L.; Schaefer, Martha W. (2008). "Nereid: Light curve for 1999–2006 and a scenario for its variations". Icarus. 196 (1): 225–240. arXiv:0804.2835. Bibcode:2008Icar..196..225S. DOI:10.1016/j.icarus.2008.02.025.
- ↑ 10,0 10,1 Mall:Cite doi
- ↑ Jacobson, R.A. (1991). "Triton and Nereid astrographic observations from Voyager 2". Astronomy and Astrophysics Supplement Series. 90 (3): 541–563. Bibcode:1991A&AS...90..541J.
- ↑ Jones, Brian (1991). Exploring the Planets. Italy: W.H. Smith. Lk 59. ISBN 0-8317-6975-0.
- ↑ "PIA00054: Nereid". NASA. 29. jaanuar 1996. Vaadatud 8.11.2009.
