Neptun (puust mootorlaev)
Neptun oli kahe maailmasõja vahel Eestis ehitatud puust kerega mootorlaev. See oli mõõtmetelt suurim Eesti rannas ehitatud laev ja oli algselt mõeldud purjelaevaks.
Laeva saatus osutus algusest peale üsna sekelduste- ja probleemiderohkeks. Võiks isegi öelda, et ehk ei meeldinud merejumal Neptunile, et ühele sellisele laevale tema nimi pandi.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ehitamine[muuda | muuda lähteteksti]
Laeva kiil pandi maha 1921. aastal Kabli rannas ja sellest pidi saama 4-mastiline barkantiin nimega Manilaid. Laeva ehitamise initsiaator oli August Johannes Hanko. Tema asutatud laevaäri Hanko ja Co läks prahihindade languse tõttu aga pankrotti ja uue laeva ehitus jäi pikemaks ajaks seisma. Materjalid jäid sinnasamasse lageda taeva alla.
Grupp Pärnu ärimehi J. Dicks ja Co, August Markson, J. Järv, Anton Teetsov jt ostsid laeva kere lõpuks 1928. aastal 2000 krooni eest ära. 1929. aasta algul hakati uut materjali kohale vedama, et laeva valmis ehitada – mootorlaevaks. Ehitusmeistriteks palgati ühed Eesti kuulsamad laevameistrid Mattis Hohensee ja tema poeg Gustav Hohensee Saaremaalt. 13. mail 1930 algas Neptuni kere merre vedamine, milleks plaaniti 2–3 nädalat. Kuigi oli ametis ligi 60 inimest, ei tahtnud asi edeneda. Laeva vette vedamiseks kulus hulk tööd, aega ja raha. Põhjuseks toodi laeva raskus, inimeste vilumatus ja asjaajamise "kaugjuhtimine" Pärnust. 7. augustil veeti veesatud Neptun lõpuks puksiiriga Pärnusse, kus asuti töid lõpetama.
19. novembril 1930 tehti laevaga proovisõit merele. Ettevalmistused väljasõiduks venisid veel hommikul ligi poolteist tundi ja otsad anti lahti 11.30. Sõidu kaasa teinud eksperdid andsid laevale siiski hea hinnangu. Laev osutus esialgsest arvestusest isegi kiiremaks.
Teenistuse algus[muuda | muuda lähteteksti]
Kapteniks palgati Friedrich Baltser ja 30. novembril 1930 suundus Neptun esimesele reisile Riiga, et sealt Inglismaale viimiseks laadung peale võtta. Edaspidi kurseeris Neptun Euroopa sadamalinnade vahel alates Põhjamaadest ja lõpetades Portugaliga. Veeti metsamaterjali, kivisütt, puuvilju jm. Kord juhtus laeval masinas rike, kui selle laagrid kokku sulasid, kuid viga parandati Inglismaal.
Juba 1931. aasta märtsis kurdeti ajalehes, et Neptun ei too piisavalt raha sisse. Majandamine oli Dicks ja Co käes, kus seda kõige paremini ei korraldatud.
Õnnetus laadimisel[muuda | muuda lähteteksti]
1932. aasta 14. juunil laaditi Pärnu sadamas Neptunile puitu, mis tuli Inglismaale vedada. Töö loodeti lõpetada kella viieks pärastlõunal. Enne laadimise lõppu täheldati, et laev oli kaldunud kaipoolsele küljele tugevasti viltu. Sellest hoolimata viidi tekilaadungi laadimine lõpule ja asuti seda kinnitama. Äkki vajus laev külili, puistates tekilaadungi kaile ning laeva ja kai vahele jõkke. Imekombel pääsesid inimesed eluga. Õnnetuse põhjustas asjaolu, et tekilaadung oli trümmilaadungist raskem ja laev kaotas tasakaalu. Tekilt pudenenud koormat lastiti uuesti mitu päeva ja väljasõit hilines.
Võlad ja oksjon[muuda | muuda lähteteksti]
1934. aasta aprillis arestiti Neptun võlgade tõttu. Laeval oli 17 000 krooni hüpoteegivõlga. Mai algul vabanes laev arestist ja sai jälle propsilaadungiga Inglismaale sõita. Suvega laev siiski nii palju sisse ei toonud, et võlast oleks suudetud vabaneda, ja 17. novembriks kuulutas kohus välja Neptuni oksjoni. Oksjonil oli vaid kaks pakkujat ja selle võitis Pärnu Eesti Laevaehituse Ühisuse volinik Alfred Dicks, pakkudes 34 150 krooni. 1935. aasta juulis sai Neptun lõpuks jälle lastiga Inglismaale sõita.
Sõit madalikule ja kapteni surm[muuda | muuda lähteteksti]
1938. aasta novembris sõitis Neptun Läänemeres Kieli kanalisse sõites Gedseri madalikule, kus sai tugevalt kannatada. Taani päästelaeval õnnestus pikema pingutuse järel laev madalikult vabastada ja Kopenhaageni sadamasse transportida, kus see pandi dokki ja müüdi hiljem oksjonil päästekulude katteks.
26. novembril 1938 saabus Pärnusse aga teade, et laeva kapten Arved von Fersen oli laevaõnnetusest šokeerituna surnud südamerabandusse. 29. novembril pandi kapten Fersen Kopenhaageni riigihaigla kabelis Eesti konsuli ja Taani Vene Koloonia korraldamisel kirstu. Kapten Ferseni põrm saadeti auriku Sõmer pardal Tallinna. Kapten Kurglo versiooni järgi olevat Fersen pärast laeva müügitehingu liikusid aga hoopis sadamakail vihmaveelompi uppunud. Kapten Ferseni isa William von Fersen oli muuhulgas ristleja Aurora komandör aastail 1908–1909.
Välisomanike käes ja hukk[muuda | muuda lähteteksti]
Neptuni ostis oksjonil Stavangeris asunud Norra laevafirma ja laeva nimeks sai Gressholm.
Pärast Teise maailmasõja algust sattus Gressholm 13. oktoobril 1939 meremiinile ja uppus Põhjameres.
Laeva kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Laeva põhiandmed:
- pikkus 49,83 m,
- laius 10,53 m,
- süvis 4,46 m,
- mahutavus 621 brt,
- kandejõud 850 t,
- peamasin Bolinder, petrooleumimootor 400 hj,
- abimasin kompressorile, elektrigeneraatorile ja veepumbale,
- kiirus 9,5 sõlme,
- meeskond 12 inimest.
Neptun oli lõpuks valminuna ainulaadne Eestis ehitatud suur sisepõlemismootoriga puust mootorlaev, samuti suurim Eesti randades ehitatud laev. Laeval oli elektrivalgustus ja elektriküte. Kajutid olid mugavad ja eeskujulikult sisustatud. Tekiehitis asus ahtris. Tekil oli kaks laadmasti kolme poomiga.