Neljataktiline sisepõlemismootor

Allikas: Vikipeedia
Otto-mootor ehk 4-taktiline sisepõlemismootor
1. Sisselasketakt
2. Survetakt
3. Töötakt
4. Väljalasketakt

Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas sõidukitele ja statsionaarsetele seadmetele.

Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks.

Neljataktilise mootori põhiosad on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. vankelmootoris), sisse- ja väljalaskeklapid, nukkvõll(id) ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti.

Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal põlevate gaaside energia edastatakse väntmehhanismile, vaja kolme abitakti.

  1. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu.
  2. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu (diiselmootoris õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhuga kokkupuutumise tõttu.
  3. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu.
  4. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt.

Neljataktilist mootorit käivitatakse tavaliselt käivitiga, mis paneb mootori väntvõlli pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Seejärel tagab mootori sujuva töö väntvõllile kinnitatud hooratas, mille ülesanne on leevendada töötakti ajal tekkivat järsku jõumomenti ning sisselaseke- ja survetaktis anda kolvile liikumisenergiat.

Neljataktilist sisepõlemismootorit nimetatakse ka ottomootoriks selle leiutaja Nikolaus August Otto järgi.

Mõisted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Takt – kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid

Surnud seis – kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda

Kolvikäik – teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.

Töömaht – ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites.

Surveaste – töömahu ja põlemiskambri mahu suhe.