Nelgilised
| Nelgilised | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Harilik põisrohi (Silene vulgaris)
|
||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||
|
Nelgilised (Caryophyllaceae) on suur õistaimede sugukond nelgilaadsete seltsis. Siia sugukonda kuulub umbes 88 perekonda 2000 liigiga, Eestis ligi 50 liiki.
Sisukord |
Kirjeldus [muuda]
Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega. Enamikul vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud. Vili kupar, pähklike või kuiv mari.
Levik ja kasvukohad [muuda]
Nelgilised on kosmopoliitne sugukond rohttaimi, kes on kõige vormirohkemalt levinud põhjaparasvöötmes, lähistroopilises vahemerelises kliimavöötmes ja troopilistel mägede aladel. Lõunapoolkeral esineb nelgiliste perekondi suhteliselt vähe, sellele vaatamata kasvab seal maailma kõige lõunapoolsem kaheiduleheline õistaim – antarktika padikann (Colobanthus quitensis), kes on üks kahest Antarktikas kasvavast õistaimest. Nelgilised kasvavad sageli kuivematel, päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harvem metsas ja niiskemais kasvukohtades.
Paljusid selle sugukonna liike kasvatatakse dekoratiivtaimedena.
Perekonnad [1] [muuda]
Enam levinud taimeliigid Eestis [muuda]Pärismaised liigid [muuda]harilik kadakkaer (Cerastium holosteoides), harilik võsalill (Moehringia trinervia),punane sõlmhein (Spergularia rubra),salu-tähthein (Stellaria nemorum), tõrvalill (Lychnis viscaria, ka Viscaria vulgaris), vesitähthein (Myosoton aquaticum) jt. Dekoratiivtaimedena kasvatavad võõrliigid [muuda]Tulinelk (Lychnis), kipslill (Gypsophila), harilik seebilill (Saponaria officinalis). Kaitsealused taimeliigid Eestis [muuda]Aasnelk (Dianthus superbus), Ida-võsalill (Moehringia lateriflora), Madal kadakkaer (Cerastium pumilum), Palu-liivkann (Arenaria procera), Palu-põisrohi (Silene chlorantha), Rand-kesakann (Sagina maritima). Kasutatud kirjandus [muuda]
Välislingid [muuda]
Viited [muuda] |