Nehatu vald
|
See artikkel on Harjumaa Jõelähtme kihelkonna vallast; Läänemaal Karuse kihelkonnas oli Nehatu-Pivarootsi vald |
Nehatu vald (saksa keeles Nehhat; 1866–1891 Nehatu-Väo vald[1]) oli vald Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal ja Harju maakonnas. Vallamaja asus tänapäeva Maardu linna aladel.[2]
Nehatu vald oli üks Eesti valdu, kus kehtis pidevalt sõjaseadus/kaitseseisukord.
1918. aasta veebruaris ostis Nehatu vallavalitsus taanduvatelt Vene sõjaväelastelt 20 suurtükki, kuulipildujaid, püsse, telefoniaparaate, padruneid, sineleid, sõduripluuse ja muud varustust. 25. veebruaril 1918 Saksa sõjavägi konfiskeeris varustuse ja viis rongiga minema. 26. jaanuaril 1920 nõudis vallavolinik H. Tamm konfiskeeritud varanduse hüvitamist 2 539 400 margaga.[3]
Harju maakonna nõukogu otsuse järele 11. maist 1919. aastal on eraldati Viimsi kogukond ja Maardu kogukonna Lepneeme ja Tammneeme külad Nehatu vallast ja nendest asutati iseseisev Viimsi vald. Uus vallavalitsus avas oma tegevuse 1. novembrist 1919. aastal[4].
30. jaanuaril 1934 tühistas Raasiku rahukohtunik Nehatu vallavolikogu valimised[5].
Aastal 1939 liideti Viimsi vallaga ja moodustus Iru vald.
Vallavanemad[muuda | muuda lähteteksti]
1879. aastal oli Nehatu vallavanem Priidik Potisepp.[6]
1924. aastal oli vallavanem Hans Sommerling, kommunistliku mässaja Arnold Sommerlingi isa.[7]
1928. aastal oli vallavanem Konstantin Jüssi.[6]
1938. aastal oli Nehatu vallavanem Johannes Mõisama.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Nehatu vald Rahvusarhiivi Eesti ala valdade registris 1866–1917 (vaadatud 21.03.2016)
- ↑ Maa-ameti kaardirakendused
- ↑ 3,0 3,1 "Nehatu vabariik". Vaba Maa, 24. veebruar 1938, nr. 46, lk. 7.
- ↑ Teadaanne., Riigi Teataja, nr. 102, 9 detsember 1919
- ↑ Nehatu valib uuesti. Rahvaleht, 1. veebruar 1934, nr. 13, lk. 4.
- ↑ 6,0 6,1 Tallinn, Narva mnt. 154. Arhitektuuriajalooline ülevaade. ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee. Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut. Tallinn, 1987
- ↑ "A. Sommerlingi isa raske seisukord". Vaba Maa, 6. detsember 1924, nr. 283, lk. 6.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "A. Sommerlingi isa raske seisukord". Vaba Maa, 6. detsember 1924, nr. 283, lk. 6.
- Nehatu vallaisade mure. Vaba Maa, 14. juuli 1929, nr. 160, lk. 8.
- "Nehatu vabariik". Vaba Maa, 24. veebruar 1938, nr. 46, lk. 7.