Negriitod

Allikas: Vikipeedia
Ati naine Filipiinidelt Panay saarelt.

Negriitod ehk Aasia pügmeed on Kagu-Aasias ja Lõuna-Aasias elavad väikesekasvulised (140–150 cm) tumedanahalised kräsujuukselised keskpealised rahvad (etnosed). Nad arvatakse pügmeede hulka.

Nimetus "negriitod" tuleb hispaania sõnast negrito, mis on deminutiiv sõnast negro ('must'). Seda nimetust võidakse tajuda halvustavana, kuid negriitodel enestel ühisnimetust enda kohta ei ole. Suur osa negriitodest ei ole nimetusest "negriitod" kuulnud.

Negriitod kuuluvad vähim uuritud rahvaste hulka.

Negriito rahvad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nende hulka arvatakse traditsiooniliselt järgmised etnosed:

Päritolu, rass ja sugulus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned etnoloogid peavad negriitosid jäänukrahvasteks, kes pärinevad piirkonna põliselanikest. Nad olevat elanud suures osas Kagu-Aasias ning olevat suguluses ka nende inimeste esivanematega, kes umbes 40 000 aastat tagasi rändasid Indoneesia kaudu Uus-Guineasse ja Austraaliasse ning kellest said paapuad ja Austraalia aborigeenid. Põllumajandusega tegelevate kadai, Austroaasia ja Austroneesia keeli kõnelevate mongoliidsete rahvaste sisseränd tänapäeva Lõuna-Hiinast olevat nende asuala ahendanud väikeste aladeni, kus nad praegu elavad. [1][2]

Ebaselge on seos vedadega, kes erinevad negriitodest selle poolest, et nende juuksed on ainult lokkis, mitte kräsus. Ühe oletuse järgi pärinevad negriitod nüüdisinimeste esimesest Aafrikast väljarändamisest, vedad aga teisest. Teiste teooriate järgi on tegu ühise päritolurühma kahe haruga.[3][4] Nende esivanemaid arvatakse olevat Aafrikast välja rännanud enne teiste aasialaste esivanemaid.[5]

Negriitosid on peetud melaneesia rassi teisendisse kuuluvaks.[6] Välise sarnasuse tõttu Musta Aafrika elanikega on neid, nagu üldse melaneesia rassi, arvatud negriidide põhirassi. Osutub aga, et nad on paljude geneetiliste tunnuste poolest aafriklastest kõige kaugemad.

Väikese kasvu tõttu on mõned uurijad postuleerinud ka seost Aafrika pügmeedega, mis aga tundub geograafilise kauguse tõttu ebatõenäoline. Aafrika pügmeede ning eriti kaua isolatsioonis elanud Andamani saarte negriitode ühisele päritolule näib viitavat rida ühisjooni. (Andamani saarte negriitod on kõige kauem teistest inimestest isolatsioonis elanud tänapäeva inimrühm.[7]) Nende seas on lühike kasv, väga tume nahk, kräsus juuksed, vähene kehakarvastik ja sage steatopüügia. Ühes 1973. aasta uurimuses välja toodud tõik, et Andamanide negriitod sarnanevad kolju morfoloogia poolest rohkem aafriklaste kui aasialastega, lisas sellele suguluse teooriale kaalu, kuid hilisemad geneetilised uurimused näitasid lähedasemat sugulust aafriklastega.[7] Hilisemad uurimused on näidanud ka, et negriitod on kolju morfoloogia poolest sarnasemad egiptlaste ja eurooplastega kui Aafrika pügmeedega ja teiste Musta Aafrika rahvastega.

Negriitodel on üks puhtamaid mtDNA genofonde (sellepärast kasutatakse neid geenitriivi uurimisel). Osutus, et kõik onged ja kõik peale kahe Suurte Andamanide elaniku kuuluvad mtDNA haplogruppi M, mis leidub Ida-Aafrikas, Ida-Aasias ja Lõuna-Aafrikas; see lubab järeldada, et vähemalt osa negriitosid pärineb 60 000 aastat tagasi Ida-Aafrikast alguse saanud rändest. See nn rannaränne arvatakse olevat kulgenud mööda rannikut läbi India Kagu-Aasiani. On osutunud, et need Andamanide põliselanikud kuuluvad haplogrupi M subhaplogruppi, mida varem pole Aafrika ja Aasia inimpopulatsioonidel leitud. Tulemused osutavad varasele lahknemisele sellest Aafrikast väljarändajate rühmast, mis lõpuks asustas kogu asustatud maailma.[7]

Mõned uurijad väidavad, et tegu on australiidide rühmaga, kes on tuhandete aastate jooksul teinud läbi saarelise kääbustumise, vähendades toitumist, et kohanduda troopilise vihmametsaga. Paljud uurimused näitavad ka, et negriitod Kagu-Aasiast Uus-Guineani sarnanevad kolju morfoloogia poolest australiididega. [2][8] Negriitode aasialastest esivanemate kasuks räägib ka ühine kraniomeetriline tunnus sundadontia. On küll arvatud, et negriitode kraniomeetrilised sarnasused aasialastega osutavad ainult negriitode segunemisele hiljem Aasia mandrist saabunutega; seda oletust ei kinnita geneetilised tõendid Andamani saarte põliselanike isolatsiooni kohta.

On uurimusi, milles leitakse, et iga negriitode rühma tuleb vaadelda eraldi, sest geneetilised tõendid kummutavad arvamuse negriitode spetsiifilistest ühistest esivanematest.[9]

1950ndatel tehtud vererühmade ja valkude uurimus näitas, et Andamanide negriitod on lähemalt sugulased Okeaania rahvastega kui aafriklastega. Filipiinide negriitode polümorfsete vereensüümide ja antigeenide uurimus näitas, et nad on sarnased ümbritsevate aasialastega.[7]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arheoloogilistel andmetel olid negriitod Andamani saartel hiljemalt 2200 aastat tagasi. Geneetiliste uuringute põhjal arvatakse, et nende esivanemad võisid sinna saabuda praegusest Birmast 70 kuni 60 000 aastat tagasi, kui praegused saared moodustasid parajasti poolsaare. Neil võisid olla ühised esivanemad kensiudega.

Raamatu "Maragtas" järgi sai 1212 Kalimantanilt pärit malai hõim batud, kes palus poliitilist varjupaika Sri Vishaya eest, Filipiinide Panay saarel elavate negriitode (atide) pealikult loa sinna asuda. Antique provintsi filipiinlastel on pidustus Binirayan, kus seda meenutatakse.

Minevikus langesid negriitod mõnikord orjaküttide ohvriks. Nii püüdsid piraadid mõnikord orjadeks Andamanide elanikke. Birma, Malaisia, Indoneesia ja Tai õukondades oli "väikesi musti orje", kellest vähemalt mõned olid Andamanide negriitod[10]. Ka kensiud ja teised põliselanikeks peetavad rühmad Malaka poolsaarel (Orang Asli) said 18. ja 19. sajandil malai ja bataki orjaküttide sihtmärkideks. [11]

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Negriitod on kuni hiljutise ajani elanud algeliste küttide-korilastena.

Filipiinide negriitod võisid kasutada tuld; Andamani saarte negriitod seda ei teinud.

Kensiud valmistasid rõivaid tambitud puukoorest ning elasid koobastes või lehtedega kaetud varjualustes.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ivor Hugh Norman Evans. The Negritos of Malaya, Cambridge: University Press 1937.
  • John M. Garvan, Hermann Hochegger. The Negritos of the Philippines. Wiener Beiträge zur Kulturgeschichte und Linguistik, kd 14, Horn: F. Berger 1964.
  • P. Schebesta, F. Schütze. The Negritos of Asia. Human relations area files, 1–2. New Haven, Conn.: Human Relations Area Files, 1970.
  • Khadizan bin Abdullah, Abdul Razak Yaacob. Pasir Lenggi, a Bateq Negrito Resettlement Area in Ulu Kelantan, Pulau Pinang: Social Anthropology Section, School of Comparative Social Sciences, Universití Sains Malaysia 1974.
  • Hurst Gallery. Art of the Negritos, Cambridge, Mass.: Hurst Gallery 1987.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]