Naturalisatsioon (bioloogia)
(Ümber suunatud leheküljelt Naturaliseerumine (bioloogia))
Naturalisatsioon on (bioloogias kasutatava mõistena) võõrliikide kodunemine.
See on inimese kaasabil sissetoodud liikide sobitumine kohalikku keskkonda (aklimatiseerumise tagajärjel) ja seeläbi eduka järglaskonna andmine inimese kaasabita; aklimatiseerumise kõrgeim aste[1].
Taimede puhul eristatakse kultuurtaimede metsistumist kui levimist ja kasvamist väljaspool haritavat ala, kuid siiski inimtekkelistes kooslustes, ja naturalisatsiooni kui elunemist looduslikes kooslustes.[2]
Naturaliseerunud liigid võivad eduka paljunemise korral muutuda invasiivseteks, kohalikke liike tõrjuvateks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 177
- ↑ Kukk, Toomas 1999. Eesti taimestik. Tartu: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk. 56.