Narva Joaoru linnamägi
Narva Joaoru linnamägi on linnamägi Narva linnas Narva jõe vasakul kaldal Joaorus.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Joaorus Narva jõe vasakul kaldal asub kolmnurkne neemikutaoline terrass, mille kohal asus linnusasula, hiljem aga muistne linnus (kogupindalaga 4000 m²) ja sellest kagu pool kaljuküngas. Neid piirab idast jõgi ja läänest madal nõgu, mis varem oli suurvee poolt üleujutatav ala.[1] Säilinud nõlvade kõrgus on jõepoolses otsas 16 m ja loodepoolses otsas 9,4–10,5 m. Linnuse loodeservas on leitud ning välja puhastatud 1,5–2 m pikkune ja 60 cm kõrgune paeplaatidest ja -klibust müürijäänus. Kultuurikiht on leitud 20 m² alal. Ülejäänud pinnas on segatud või hävinud.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Linnusasula vanimad asustusjäljed ulatuvad mesoliitikumi,[1] mis teeb sellest ühe vanima ja pikima kasutusperioodiga linnamäe. Mäge on korduvalt kasutatud ka pronksi- ja varasel rauaajal kindlustatud asulana ning 1. aastatuhande lõpus ja 2. aastatuhande alguses linnamäena. Linnus paiknes terrassi kagupoolses otsas ja oli neemiklinnuse tüüpi linnus.[2] Kuna lähedal asuva Narva joa juures pidid laevaga liikujad oma aluse kas ümber kose lohistama või kaubad teisele veesõidukile ümber laadima, siis on arvatud, et linnus võidi rajada selle loha ja ümberlaadimiskoha kaitseks ja/või maksustamiseks.[3][4]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Lembit Jaanits. "Keskmine kiviaeg". Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Evald Tõnisson, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 43
- ↑ 2,0 2,1 Evald Tõnisson (2008). Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20, lk 235-236/
- ↑ Andres Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012. Lk 187
- ↑ Mauri Kiudsoo (2016). Viikingiaja aarded Eestist: Idateest, rauast ja hõbedast. Lk 15
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]