Nartsissistlik isiksushäire

Allikas: Vikipeedia
Nartsissistlik isiksushäire
Klassifikatsioon ja välisallikad
Michelangelo Caravaggio 065.jpg
Narkissos omaenda peegelpilti imetlemas. Michelangelo Caravaggio maal.
RHK-9 kood 301.81
MeSH DO10554

Nartsisstlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal[1]. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60.8 [2]. Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähene empaatiavõime. Häiret kandev inimene on veendunud, et tal on õigus saada erilise kohtlemise osaliseks. Samas ta ise kadestab teisi. Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ning teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks[3].


Psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen arvab, et nartsistliku isiksushäire näol pole tegu inimese vaimse- või tegutsemistasandil esineva probleemiga, samuti ei saa seda pidada ka vaimuhaiguseks. Isiksushäire ilmneb hoopiski iselaadse käitumisena sotsiaalses plaanis. Kuna taolistel inimestel sageli puuduvad mõningad enesetalitsuslikud mehhanismid – näiteks pole nad võimelised tundma süü- või häbitunnet – siis intellektuaalseid ülesandeid lahendavad nad sageli keskmiselt paremini. Iial pole nad võimelised möönma elus sattunud ebaõnnestumisi. Niiviisi käitudes projitseerivad nad endast sageli valelikku pilti justkui tugeva enesehinnanguga inimestest[4].

Häire avaldumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldisemalt võib isiksushäireid käsitleda ka arenguetappidena, mis saavad oma alguse lapsepõlves, nooruses või kõige hiljem varajases täiskasvanueas. Psühhiaatrilise või somaatilise haiguse põhjustatud pikaajalise stressi tagajärjel tulenenuid muutusi küpsemas eas nimetatakse muutusteks inimese personaalsuses. Piiri tõmbamine isiksushäirega- ja normaalselt käituva inimese vahele on suhteliselt keeruline kuna ka psüühiliselt tervete inimeste käitumises võib leida – eriti stressirohketes olukordades – käitumist ja hoiakuid, millised on omased pigem iseloomuhäirega inimestele[3].

DSM-IV kriteeriumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

DSM-IV klassifikatsiooni järgi on nartsissistliku isiksushäire kandjatele iseloomulikud mitmesugused suurusluulud, vajadus saada teiste imetluse objektiks ning empaatiavõime puudumine. Tegemist on psühhiaatrilise diagnoosiga, milles peavad realiseeruma vähemalt viis haigussümptomit[5]:

  1. inimene peab ise end tähtsaks ehk ta liialdab ja suurendab oma saavutusi
  2. keskendub luuludele enda piiritust edust, jõust, ilust või suurest armastusest
  3. usub siiralt, et ta on nii ainulaadne ja erakordne, et temast ja ta mõttemaailmast suudavad aru saada vaid ja ainult teised märkimisväärsed inimesed või institutsioonid
  4. nõuab rõhutatult enda imetlemist
  5. usub õigusse saada erikohtlemise osaliseks
  6. kasutab teisi inimesi enda huvides ära
  7. empaatiavõime puudumine
  8. on teiste peale kade (või usub, et teised kadestavad teda) ja
  9. käitub üleolevalt ja häbenematult

Theodore Millon´i klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Psühholoog Theodore Millon eraldab nartsistlikust isiksushäirest nelja alamtüüpi, neid võib esineda üks – või ka kõik neli korraga [6]:

  • põhimõttelagedus, ebasotsiaalne käitumine
  • elitistlik ellusuhtumine, eeldab privileege, kasutab ära tutvusi oma eesmärkide saavutamiseks, tema poolt esitatud fassaad pole tõene
  • Don-Juan-tüüpi inimene, valmis hurmama, hedonistlik, patoloogiline valetaja
  • kompensatoorne, pöörab enda sisemise alaväärsustunde ülbuseks/üleolevaks suhtumiseks

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nartsissistlikku isiksushäiret on üritatud ravida psühhoteraapia ja ravimite abil[7][8][9]. Isiksushäirete ravimist psühhoteraapia ja preparaatide abil on senini uuritud vaid vähesel määral[10].

Isiksushäirete esinemissagedus hakkab peale 30.-ndat eluaastat vähenema. Seda on püütud selgitada inimese küpsemisega täiskasvanuks saamisel ning samuti sellega, et teatud tüüpi isiksushäiretega inimestel – sealhulgas nartsissistliku häire kandjatel – suureneb vananedes ka surmasaamise risk[11].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Nartsissism

Nartsissisismi mõistet hakati mainima kõigepealt psühhoanalüüsis, hiljem võeti mõiste kasutusele ka psühhiaatrias ja psühholoogias. See sündis Sigmund Freud´i artikliga Zur Einführung des Nartsissmus (1914). Freud täheldab, et selle mõiste loojaks pole ta ise, vaid ta laenas selle Paul Näcke´lt[12]. Esmakordselt kirjeldas Freud nartsissistlikku isiksust 1931. aastal. Seda peetakse selle häire esimeseks kirjelduseks[13]. Mõiste „nartsissistlik isiksushäire“ võttis esimesena kasutusele Heinz Kohut 1968. aastal[14].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Schulman, Gustav: Narsismin yleisyys (http://narsistienuhrientuki.yhdistysavain.fJ/tietoa/julkaisut/gustav_schulmanl_new_page_-122802/#token-122036) Narsistien uhrien tuki. Viidatud 3.6.2009
  2. Salo, Markku: Varo narsistia! Asianajajan kokemuksia luonnehäiriöisistä: Pamfletti, s. 12. Barrikadi-smja. Helsinki: WSOY, 2009. ISBN 978-951-0-36432-1
  3. 3,0 3,1 abc Huttunen, Matti: Persoonallisuushäiriöt (http://www.terveyskirjasto.fi/terveyskirjasto/tk.koti?p_haku=huttunen&p_artikkeli=dlk00407) Lääkärikirja Duodecim. 1.9.2010. Terveyskirjasto: Kustannus Oy Duodecim. Viidatud 6.9.2010
  4. Kinnunen, Elina: Terminator on narsisti (http://yliopistolehti.helsinki.fi/1997_16 llyhyet.html) Yliopisto-lehti. 1611997. Viidatud 3.6.2009
  5. Stenberg, Jan-Henry: Narsismi ja rajatilat (http://www.smthl.net/narsismi%20ja%20rajatilat.pdf) (PDF) Suomen Mielenterveyshoitoalan liitto ry. Viidatud 3.8.2010
  6. Millon, Theodore: Personality Subtypes (http://millon.net/taxonomy/summary.htm) Institute for Advanced Studies in Personology and Psychopathology. Viidatud 3.8.2010. (i.k.)
  7. Laine, Pekka: Päihdepsykiatrisen potilaan kohtasminenja hoito (http://info.stakes.fi INR/rdonlyres/33A979F7-EA54-4EOD­ B876-FD32BD65B8CC/O/Abstraktit.pdf) (PDF) (Abstraktit, s. 7) Stakes. Viidatud 3.6.2009
  8. Salo 2009, s. 16-20
  9. Pennanen, Tyyne: Millaista on häiriytynyt narsismi (http://plaza.fi/ellit/ihmissuhteet/perhe­ ystavat/millaista-on-hairitynyt-narsismi) Plazaji. 2004. A4Media. Viidatud 3.6.2009
  10. Huttunen, Matti 0.: Persoonallisuushäiriöiden lääkehoito (http://www.terveyskiljasto.fi /terveyskirjasto/tk.koti?p_artikkeli=lamOO124) Lääkkeet mielen hoidossa. 23.7.2008. Terveyskirjasto: Kustannus Oy Duodecim. Viidatud 6.9.2010
  11. Läksy, Kristian & Kantojärvi, Liisa: Persoonallisuushäiriöt (http://www.therapiafennica.fi/wiki/index.php?title=Persoonallisuush%C3%A4iri%C3%B6t) Therapia Fennica. 2007. Helsinki: Kandidaattikustannus. Viidatud 3.8.2010
  12. Wollschläger, Hans: Die sogenannte Spaltung des menschlichen Innern, ein Bild der Menschheitsspaltung iiberhaupt" (http://www.karl may-gesellschaft.de/kmg/seklit/JbKMG/1972/ll.htm) Karl May -Gesellschaft. Viidatud 2.9.2010. (saksa)
  13. Narsismi ja muut persoonallisuushäiriöt (http://www.narsistienuhrit.info/narsismi.html) Narsistienuhrit.info. Viidatud 2.8.2010
  14. Pines, Maya: Newfocus on narcissism offers analysts insight into grandiosity and emptiness (http://www.nytimes.com/1982/03/16/science/new-focus-on-narcissism-offers-analysts-insight­into-grandiosity-and.html?&pagewanted=all) New York Times. 16.3.1982. Viide 3.8.2010. (i.k.)

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hare, Robert D.: Ilman omaatuntoa. (Without Conscience: The Disturbing World ofthe Psychopaths Arnong Us, 1999). Suorn. Veijo Kiuru ja Pirjo Haapoja. Helsinki: Gilgarnes, 2004. ISBN 952-99303-0-5.
  • Joutsinierni, Marketta ym.: Naimisissa narsistin kanssa. Helsinki Jyväskylä: Minerva, 2006. ISBN 952-5591-60-3.
  • Mäkelä, Raimo: Naamiona terve mieli: Kuinka kohtaan luonnehäiriöisen?. 9. laajennettu painos. Kauniainen: Perussanorna, 2007. ISBN 978-951-888-464-7.
  • Välipakka, Tuija & Lehtosaari, Alja: Sata tapaa tappaa sielu: Narsismin uhrit kertovat. Helsinki: Ajatus, 2007. ISBN 978-951-20-7532-4.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]