Nafaanra keel
| nafaanra keel | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Ghana Elevandiluurannik |
| Piirkonnad | Ghanas Brong-Ahafo regiooni loodeosas, Elevandiluurannikul Bondoukoust idas |
| Kokku kõnelejaid | 61 000 (2003) |
| Keelesugulus |
Nigeri-Kordofani hõimkond guri keelkond senufo keeled nafaanra keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | nfr[1] |
 Nafaanra keele, mõnede naaberalade keelte ja teiste senufo keelte kõnelemisalad | |
Nafaanra keel on Nigeri-Kordofani hõimkonda guri keelkonda senufo keelte hulka kuuluv keel. Nafaanra keelt räägitakse Ghanas Brong-Ahafo regiooni loodeosas, Elevandiluuranniku piiri ääres Bondoukoust idas, kõnelejaid on ligikaudu 61 000. Nafaanra keele rääkijad kutsuvad end nafanadeks. Nagu teisedki senufo keeled on nafaanra toonikeel. Ta on teistest senufo keeltest aga geograafiliselt mõnevõrra eraldatud – lähimate sugulaste, lõuna-senufo tagvana-djimini keelte kõnelemispiirkond on umbes 200 kilomeetrit lääne pool, teisel pool Comoé rahvusparki.
Nafaanra keele dialektid on fantera ja pantera.[1]
Tüpoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
SOV; postpositsioonid; genitiiv enne nimisõna; artiklid, adjektiivid, numeraalid, relatiivpronoomenid pärast nimisõna; küsisõna lause alguses; sõnajärg eristab subjekti, objekti, kaudset objekti; ergatiivsus; kausatiivid; võrdlusastmed; KV, KVV; toonikeel.[1]
Kiri[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1975. aastast kasutab nafaanra keel ladina kirja.[1]
Foneetika[muuda | muuda lähteteksti]
Vokaalid[muuda | muuda lähteteksti]
Nafaanra keeles on seitse oraalset ja viis nasaalvokaali. Vokaali pikkus võib muuta sõna tähendust, nt sɛ – 'minema', aga sɛɛ – 'fetiš'. Vokaalide nasaalsusest tulenevat tähenduse muutumist võib näha sõnades sii – 'sünnitama' ja sĩĩ – 'ehitama'. Ortograafias märgitakse vokaali nasalisatsiooni n-tähe märkimisega vokaali järele.[2]
| Ees | Kesk | Taga | |
|---|---|---|---|
| Kõrge | i • ĩ | u • ũ | |
| Keskkõrge | e | o | |
| Keskmadal | ɛ • ɛ̃ | ɔ • ɔ̃ | |
| Madal | a • ã |
Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]
| Bilabiaalne | Labiodentaalne | Alveolaarne | Palataalne | Velaarne | Labiovelaarne | Glotaalne | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Klusiil | p b | t d | c (ch) ɟ (j) | k ɡ | kp ɡb | ||
| Frikatiiv | f v | s z | ç (sh) | h | |||
| Nasaal | m | n | ɲ (ny) | ŋ | ŋm | ||
| Tremulant | r | ||||||
| Poolvokaal | w | l | j (y) |
Toon[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna nafaanra on toonikeel, siis on selles kolm erinevat tooni: kõrge, keskmine ja madal. Kirjas tooni tavaliselt ei märgita.[4]
Näited:
- kúfɔ̀ 'jamss' (kõrge-madal)
- dama 'kaks pesewat (münt)' (keskmine)
- màŋà 'köis' (madal)
Keskmine toon on mõnikord tõusva joonega, kõrge toon võib madalduda (see on tonaalne protsess, mis toimub, kui kõrge toon on eelnevast kõrgest toonist madalam), samuti on olemas kõrgenev toon. Kõrgenemist on leitud kõrgetooniliste verbide imperatiivis.
Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]
Nafaanra keele silp koosneb vokaalist ja maksimaalselt kolmest konsonandist. Nasaalne konsonant võib esineda ise silbina. Põhiline silbistruktuur on (K1)(K2)V(K3), eelistatult KV või KVV. K1 võib olla mis tahes konsonant, kuigi häälik /r/ sõna alguses ei esine. K2 võib olla ainult tremulant või poolvokaal. K3 võib olla ainult nasaal ning sellisel juhul nasaleeritakse tervet silpi.[5]
Nagu teisteski Nigeri-Kordofani keeltes on nafaanra keeles nimisõnadel klassisüsteem, kus nad on klassifitseeritud vastavalt viiele erinevale soole, mis mõjutab ka eessõnu, omadussõnu ja koopulaid. Sugusid märgivad sufiksid.[6]
Tüüpiline sõnajärg nafaanra keeles on subjekt-objekt-verb.[1]
Isikulised asesõnad[7][muuda | muuda lähteteksti]
| Singular | Pluural | |
|---|---|---|
| 1. isik | ni | o |
| 2. isik | mu | e |
| 3. isik | u | pe |
Aeg ja aspekt[muuda | muuda lähteteksti]
Nafaanra keeles väljenduvad aeg ja aspekt enamasti kahes kohas: verbieelsetes partiklites ja verbi küljes. Lisaks väljendatakse neid ka teatud ajamäärsõnade ja abiverbide abil. Lihtlauses võib lauseliikmete järjekord olla niisugune: SUBJEKT • (NEGATSIOON) • (AEG) • (ASPEKT) • VERB. Nafaanra keeles on olemas minevik, lähiminevik, tulevikuvormid ja kontinuatiivne aspekt.
Minevikku märgitakse partikliga ná (kõrge toon). Tulevikku märgib partikkel wè. Lihtlaused ilma verbieelse ajapartiklita käsitletakse kui lähiminevikku. Kui lauses puudub aspekti marker, siis on tegu üldiselt kompletiivse aspektiga.[8]
Näited:
- kòfí ná sɛ́ (Kofi PST minema-kompletiiv) 'Kofi läks.' — minevik
- kòfí wè sɛ́ (Kofi FUT minema-kompletiiv) 'Kofi läheb.' — tulevik
- kòfí sɛ́ (Kofi minema-kompletiiv) 'Kofi läks just.' — lähiminevik
Kontinuatiivset aspekti märgitakse nii verbieelse partikliga nà (madal toon) kui verbivormi muutmisega. Verbil sɛ́ ('minema') on kontinuatiivne vorm síé. Kui lauses on kasutatud nii mineviku partiklit ná kui kontinuatiivset aspekti väljendavat partiklit nà, sulavad nad kokku partikliks náà. Lähiminevikku väljendavates lausetes jäetakse verbieelne kontinuatiivset aspekti väljendav partikkel ära ja kontinuatiivset aspekti näitab ainult verb ise.
Näited:
- kòfí náà síé (Kofi PST+kontinuatiiv minema-kontinuatiiv) 'Kofi oli minemas.' — kontinuatiivne aspekt + minevik
- kòfí wè nà síé (Kofi FUT kontinuatiiv minema-kontinuatiiv) 'Kofi hakkab minema.' — kontinuatiivne aspekt + tulevik
- kòfí síé (Kofi minema-kontinuatiiv) 'Kofi läheb.' — kontinuatiivne aspekt + lähiminevik
Nafaanra keeles on kaks verbide klassi, mida saab eristada nende käitumise järgi aspektilistes lausetes. Esimesel klassi verbidel on kaks aspektiliselt erinevat vormi. Teisel klassil aspekt ei eristu – nii kompletiivse kui kontinuatiivse aspekti väljendamiseks kasutatakse sama vormi. Lähiminevikku väljendavates lausetes võib see põhjustada mitmetähenduslikkust, kuna seal pole verbieelset kontinuatiivset aspekti väljendavat partiklit. Järelikult võib järgnevat lauset mõista kahel viisil:
- kòfí blú (Kofi ujuma-kontinuatiiv) 'Kofi ujub.' — kontinuatiivne + lähiminevik
- kòfí blú (Kofi ujuma-kompletiiv) 'Kofi ujus just.' — lähiminevik
Küsimused[muuda | muuda lähteteksti]
Küsimusi saab nafaanra keeles moodustada mitut moodi. Kas-küsimused moodustatakse lisades lause lõppu markeri rá. Avatud küsimused sisaldavad lause alguses olevat küsisõna ja lause lõpus olevat küsimusemarketit hin.[9]
Näited:
- u pan rá (ta tulema Q) 'Kas ta on tulnud?' — kas-küsimus
- ŋgi wra nya hin (mida ta+PST nägema Q) 'Mida ta nägi?' — avatud küsimus
Arvsõnad 1–10[10][muuda | muuda lähteteksti]
1 núnu
2 shíín
3 táárɛ̀
4 jíjirɛ̀
5 kúnɔ
6 kɔ́ɔ̀-ná-nù (5+1)
7 kɔ́ɔ̀-na-shin (5+2)
8 kɔ́ɔ̀-ná-tárɛ̀ (5+3)
9 kɔ́ɔ̀-ná-jirɛ (5+4)
10 kɛ́
Värvid[11][muuda | muuda lähteteksti]
Kolm põhilist värvisõna nafaanra keeles on:
- wɔɔ 'must'
- finge 'valge'
- ɲiɛ 'punane'
Keelenäited[12][muuda | muuda lähteteksti]
- mùùrà kà ní čàà mè gbú mè é nyìè tɛ́ɛ́ mè kí lóó
- 'Ma tahan, et sa kuuleksid üht lugu.'
- yɛ́ngè nà kòmó ǹdrá
- 'On tõsi, et hüään peitis end ära.'
- ké bĺè kà kpáhù wá
- 'Sel päeval polnud konna siin.'
- ẃrè ǹnà pè kúú
- 'Ta ei tapnud neid.'
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Ethnologue: Languages of the World. Nafaanra: a language of Ghana" (inglise). Vaadatud 1.11.2013.
- ↑ Jordan, Dean 1980, lk 13–16.
- ↑ Jordan, Carol & Dean Jordan 1980, lk 5.
- ↑ Jordan, Dean 1980, 23–24.
- ↑ Jordan, Dean 1980, 2.
- ↑ Jordan, Carol & Dean Jordan 1980, 1–2.
- ↑ Jordan, Carol & Dean Jordan 1980, 6.
- ↑ Jordan, Dean 1978. "Nafaara tense-aspect in the folk tale", in Joseph Grimes (ed.), Papers on discourse. Dallas: Summer Institute of Linguistics, 84–90.
- ↑ Jordan, Dean 1980, 4.
- ↑ Jordan, Carol & Dean Jordan 1980, 2.
- ↑ Carlson, Robert 1994. A Grammar of Supyire. Berlin/New York: Mouton de Gruyter, 154.
- ↑ Jordan, Dean 1978, 88–90.
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Jordan, Dean 1980. "Collected Field Reports on the Phonology of Nafaara", Collected Language Notes 17., Legon: Institute of African Studies, University of Ghana.
- Jordan, Carol & Dean Jordan 1980. "Nafaara", in Kropp-Dakubu, M.E. (ed.), West African language data sheets, Vol. II., Leiden: West African Linguistic Society / African Studies Centre.