Nacka
| Nacka | |
|---|---|
 Ostukeskus Nacka Forum | |
| Elanikke | 33 057 (2010) |
|
| |
| Koordinaadid | 59° 19′ N, 18° 10′ E |
  | |
Nacka on osa Stockholmi tiheasustusega paikkonnast, Nacka valla keskus. See asub Södermanlandi maakonna loodeosas, umbes 5 km kaugusel Stockholmi keskusest.
2000. aastal oli Nackas 25 170 elanikku.
Nacka on Nacka valla peamine teenindus- ja elamukeskus.
Suurim järv on Järlasjön, mille kogumaht on 8 030 000 m3.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Algselt hõlmas Nacka piirkonda Nacka Strömi jõe ümber Järlasjöni järvest lõunas.
Nacka on saanud nime jõest läänes paikneva kõrgendiku Nacke seljandiku (Nacke-bergrygg) järgi.
Kui 1887 liideti kolm kihelkonda Nacka kihelkonnaks ning ehitati Järlasjöni järvest põhja poole Järla ja Sickla vahele Nacka kirik, hakati Nacka all mõtlema suuremat piirkonda.
Nacka sai linnaks 1949, kui seal oli 15 000 elanikku, ning oli üks viimaseid linnaõigused saanud asulaid Rootsis. Suurema asula kujunemine oli alanud juba 1870. aastatel, kui Stockholmi kesklinnast välja kolinud vabrikute juurde kerkis töölisasula. Kui 1993 avati raudtee Saltsjöbanan, sai tee rajaja Knut Agathon Wallenberg kasutada varem Järla ja Sickla talule kuulunud maad kasutada tööstusettevõtete rajamiseks. Nende seas olid AB de Lavals Ångturbin (1896) ja AB Diesels Motorfabrik (hiljem Atlas Copco) (1898). Kui raudteeliin pikenes, tekkisid varsti eramurajoonid, sealhulgas Storängen (1904) ja Saltsjö-Duvnäs (1907). 1890. aastatel lisandusid suured veskitööstused Saltsjöqvarn ja Kvarn AB Tre Kronor. Mitmes muus kohas tekkisid puumajade ja vabrikute asumid, mille seas suuremad olid Sickla ja Järla. Majanduselus jäi kauaks valdavaks tööstus. Nüüdisajal on Nackas tööstusettevõtteid palju vähem ning valdavaks on saanud teenindussektor. Pendelmigratsioon Stockholmi valda on ulatuslik.
1971. aastal läks Nacka linn koos Saltsjöbadeni alevi ja Boo vallaga vastmoodustatud Nacka valla koosseisu.
Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]
Nacka hoonestuses domineeris kaua eramu- ja tööstusrajoonide segu, mis kujunes 19. sajandi lõpus. 20. sajandi keskpaigast on linnapilti sugenenud rohkem korrusmaju. 1950. aastatel lisandusid Alphyddan ja Finntorp. Viimane oli mõeldud Nacka ärikeskuseks, kuid 1980. aastatel sellest plaanist loobuti.
1989. aastal avati ostukeskus Forum Nacka, mis märgistas uue vallakeskuse Värmdövägeni ääres. Forum Nackat ehitatakse ümber, nii et nüüd on see saanud endisest umbes poole suuremaks. 2002. aastal avati Forum Nacka lähedal läänitee 222 ääres ICA Maxi kaubandusketi ostukeskus ning 2000. aastaiks ehitati Nacka serval välja hulk korruselamuid ja ärihooneid, sh Stockholm Radio mereraadiokeskus ja merevalvekeskus, mille projekteerimisel on arvesse võetud ka "1% põhimõtet" kunstiteoste lisamiseks hoone interjööri.