Nacka

Allikas: Vikipeedia

Nacka on Stockholmi kui asulaga kokku kasvanud osa Rootsi Stockholmi lääni Nacka vallast, Nacka valla keskus.

Nacka asub Södermanlandi maakonna loodeosas, umbes 5 km kaugusel Stockholmi keskusest.

2000. aasta andmetel oli Nackas 25 170 elanikku.

Nacka on Nacka valla peamine teenindus- ja elamukeskus.

Suurim järv on Järlasjön, mille kogumaht on 8 030 000 m3.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nacka alla kuulus algselt piirkond Nacka Strömi jõe ümber Järlasjöni järvest lõunas.

Nacka sai nime jõest läänes paikneva kõrgendiku Nacke seljandiku (Nacke-bergrygg) järgi.

Kui 1887 liideti kolm kihelkonda Nacka kihelkonnaks ning ehitati Järlasjöni järvest põhja poole Järla ja Sickla vahele Nacka kirik, hakati Nacka all mõtlema suuremat piirkonda.

Nacka sai linnaks 1949, kui seal oli 15 000 elanikku, ning oli üks viimaseid linnaõigused saanud asulaid Rootsis. Suurema asula kujunemine oli alanud juba 1870ndatel, kui Stockholmi kesklinnast välja kolinud vabrikute juurde kerkis töölisasula. Kui 1993 avati raudtee Saltsjöbanan, sai tee rajaja Knut Agathon Wallenberg kasutada varem Järla ja Sickla talule kuulunud maad kasutada tööstusettevõtete rajamiseks. Nende seas olid AB de Lavals Ångturbin (1896) ja AB Diesels Motorfabrik (hiljem Atlas Copco) (1898). Kui raudteeliin pikenes, tekkisid varsti eramurajoonid, sealhulgas Storängen (1904) ja Saltsjö-Duvnäs (1907). 1890ndatel lisandusid suured veskitööstused Saltsjöqvarn ja Kvarn AB Tre Kronor. Mitmes muus kohas tekkisid puumajade ja vabrikute asumid, millest suurimad olid Sickla ja Järla. Majanduselus jäi kauaks valdavaks tööstus. Praegu on Nackas tööstusettevõtteid palju vähem ning valdavaks on saanud teenindussektor. Pendelmigratsioon Stockholmi valda on ulatuslik.

Aastal 1971 läks Nacka linn koos Saltsjöbadeni aleviga ja Boo vallaga vastmoodustatud Nacka valla koosseisu.

Hoonestus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nacka hoonestuses domineeris kaua eramu- ja tööstusrajoonide segu, mis kujunes 19. sajandi lõpus. 20. sajandi keskpaigast on linnapilti sugenenud rohkem korrusmaju. 1950ndatel lisandusid Alphyddan ja Finntorp. Viimane oli algselt mõeldud Nacka ärikeskuseks, kuid 1980ndatel sellest plaanist loobuti.

Aastal 1989 avati ostukeskus Forum Nacka, mis märgistas uue vallakeskuse Värmdövägeni ääres. Forum Nackat ehitatakse ümber, nii et nüüd on see saanud endisest umbes poole suuremaks. Aastal 2002 avati Forum Nacka lähedal läänitee 222 ääres ICA Maxi keti ostukeskus ning 2000. aastaiks ehitati Nacka serval välja hulk suuri korruselamuid ja ärihooneid, sh Stockholm Radio mereraadiokeskus ja merevalvekeskus, mille projekteerimisel on kasutatud "1% põhimõtet" kunstiteoste lisamiseks hoone interjööri.