Naši

Allikas: Vikipeedia
Naši
Naši logo
V Kongressi liikumine,
Moskva, 15 aprill 2010
Asutatud 1. märts 2005
Tüüp poliitiline noorteorganisatsioon
Õiguslik staatus avalik organisatsioon
Eesmärk antifašism, Venemaa presidendi Vladimir Putini poliitiline toetamine
Peakorter Moskva, Venemaa
Liikmed Vassili Jakemenko
Ametlikud keeled vene keel
Juhtkond Rosmolodjož (:ru)
Eelarve maht 231 000 000 miljonit rubla (2010. a)[1]
Vabatahtlikud 170 000 (2010. a)
Veebileht www.nashi.su
Venemaa, Moskva, 15. mai 2010

Naši (vene keeles Наши; täieliku nimega Молодежное движение «Наши», eesti keeles 'noorteliikumine "Meie omad"') on Venemaal tegutsev ühiskondlik-poliitiline noorteliikumine.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Naši kuulutas välja Vassili Jakemenko 1. märtsil 2005. Liikumise asutamiskonverents toimus sama aasta 15. aprillil. Liikumise endine liider Vassili Jakemenko on deklareerinud, et Naši võitleb Venemaal pead tõstva natsismi vastu.

2008. aastal muutis organisatsioon oma ametlikku nime. Selleks on nüüd ülevenemaaline ühiskondlik organisatsioon suveräänse demokraatia toetuseks Naši (Общероссийская общественная организация содействия суверенной демократии НАШИ).

Ühtlasi on sellest ajast organisatsioon jagunenud kolmeks pooliseseisvaks allüksuseks (ise nimetavad nad neid projektideks), millel on iseseisev sümboolika, struktuur, koduleht ja esindused Venemaa piirkondades. Need kannavad nimesid Naši 2.0 (seda sümboliseerib punane värv), Stal ('Teras'; seda sümboliseerib sinine värv) ja Vse doma ('Kõik kodus'; seda sümboliseerib roheline värv). Neist kaks esimest enam-vähem dubleerivad teineteist, kuid Stal kasutab agressiivsemaid võtteid. Projekt Vse doma on suunatud kommunaalmajanduse ja elamispinnaprobleemide lahendamisele.

Nendest kolmest projektist üks on registreerinud oma saidi Venemaa domeeniruumis (laiendiga .ru), aga kaks Nõukogude Liidu domeeniruumis (laiendiga .su).

Viimase aja tähtis ettevõtmine on "Naša pobeda" ('Meie võit'), mille käigus filmitakse vestlusi veel elus olevate Suure Isamaasõja veteranidega ja korraldatakse patriootlikke üritusi.

Kogu liikumise aktiiv, olenemata sellest, millises projektis keegi osaleb, on liigitatud aktivistideks (vähem tähtsad) ja komissarideks (tähtsamad).

Naši egiidi all on korraldatud Venemaal igal suvel Seligeri noortelaagrit.

Naši suhted Eestiga[muuda | muuda lähteteksti]

Juba enne pronkssõduri teisaldamist protestis Naši Moskvas Eesti saatkonna ees "Eestis levivate fašismiilmingute" vastu.[1]

14. aprillil 2007 nimetati Mark Sirõk Naši komissariks Eestis.[2]

Pärast pronkssõduri teisaldamist piirasid našistid ümber Moskvas asuva Eesti saatkonna hoone ning takistasid sisse- ja väljapääsu saatkonda. Saatkonna juures seati sisse kõrgel tasemel korraldatud ööpäevaringne valve, mille eesmärk oli võimalikult palju segada Eesti diplomaatide tööd ja elu. Venemaa võimud vaatasid sellele läbi sõrmede. Korraga oli saatkonna juures poolsada kuni pool tuhat inimest.[2]

2. mail 2007 tungis mitukümmend našisti ajalehe Argumentõ i faktõ toimetusse, kus toimus Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna pressikonverents. Našistid olid valdavalt 16–19-aastased ja karjusid: "Fašism ei lähe läbi!". Üks turvameestest kasutas nende vastu pipragaasi. Pressikonverents toimus väikese hilinemisega, kuid Naši ründas sel ajal saatkonna autot, mis toimetuse ees seisis, ja rebis sellelt Eesti lipu.[3]

Naši komissarid käisid korduvalt Eestis, et seista Tõnismäel "mäluvalves". Eesti politsei vahistas nad viivitamatult ja saatis riigist välja. Naši komissari Eestis Mark Sirõki, keda süüdistati 2007. aasta aprillirahutuste organiseerimises, mõistis kohus õigeks[4].

Eesti kuulutas seetõttu mõned Naši liikmed persona non grata'ks. Sellega kaasneb sissesõidukeeld kõigisse Euroopa Liidu riikidesse.[5]

Ümberkujunemine erakonnaks[muuda | muuda lähteteksti]

23. mail 2012 toimus Naši kongress, millel asutati erakond Tark Venemaa. Erakonna juhiks sai Našit aastatel 2008–2010 juhtinud Nikita Borovikov. Juba 20. juunil registreeriti erakond ametlikult Venemaa justiitsministeeriumis.[6]. Erakond ise nimetab oma maailmavaadet demokraatlikuks tehnologismiks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 61
  2. 2,0 2,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 76
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 77
  4. "Kohuste ametlik lehekülg". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 15. veebruaril 2011.
  5. Ravil Khair Al-Din, Eesti tugev löök "Hitlerjugendi" vastu, Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2008. Vaadatud 23. septembril 2012
  6. Партия УМНАЯ РОССИЯ на сайте Министерства юстиции России (vene keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]