Naši

Allikas: Vikipeedia

Naši


Логотип Движения НАШИ.jpg

V съезд движения НАШИ.JPG
V Kongressi liikumine,
Moskva, 15 aprill 2010
Asutatud 1. Märts 2005
Organisatsioonitüüp Poliitiline noorteorganisatsioon
Õiguslik staatus Avalik organisatsioon
Eesmärk Antifašism, Venemaa President Vladimir Putini poliitiline toetamine
Peakorter Venemaa, Moskva
Liikmed Vassili Jakemenko
Ametlikud keeled Vene keel
Juhtkond Rosmolodëž
Vabatahtlike arv 170000 (2010. a)
Eelarve maht 231 000 000 miljonit rubla (2010. a)[1]
Veebileht www.nashi.su
Venemaa, Moskva, 15. Mai 2010 a

Naši (vene keeles Молодежное движение «Наши», Noorteliikumine "Meie omad") on Venemaa noorteliikumine, mille Vassili Jakemenko kuulutas välja 1. märtsil 2005. Liikumise asutamiskonverents toimus sama aasta 15. aprillil. Liikumise endine liider Vassili Jakemenko on deklareerinud, et "Naši" võitleb Venemaal pead tõstva natsismi vastu.

2008 muutis organisatsioon oma ametlikku nime. Selleks on nüüd Ülevenemaaline ühiskondlik organisatsioon suveräänse demokraatia toetuseks "Naši" (Общероссийская общественная организация содействия суверенной демократии НАШИ).

Ühtlasi on sellest ajast organisatsioon jagunenud kolmeks pooliseseisvaks allüksuseks (ise nimetavad nad neid projektideks), millel on iseseisev sümboolika, struktuur, sait ja esindused Venemaa piirkondades. Need kannavad nimesid "Naši 2.0" (seda sümboliseerib punane värv), "Stal" ("Teras", seda sümboliseerib sinine värv) ja "Vse doma" ("Kõik kodus", seda sümboliseerib roheline värv). Neist kaks esimest enam-vähem dubleerivad teineteist, kuid "Stal" kasutab agressiivsemaid võtteid. Projekt "Vse doma" on suunatud kommunaalmajanduse ja elamispinnaprobleemide lahendamisele.

Nendest kolmest projektist üks on registreerinud oma saidi Venemaa domeeniruumis (laiendiga .ru), aga kaks Nõukogude Liidu domeeniruumis (laiendiga .su).

Viimase aja tähtis ettevõtmine on "Naša pobeda" ("Meie võit"), mille käigus filmitakse vestlusi veel elus olevate Suure Isamaasõja veteranidega ja korraldatakse patriootlikke üritusi.

Kogu liikumise aktiiv, olenemata sellest, millises projektis keegi osaleb, on liigitatud aktivistideks (vähem tähtsad) ja komissarideks (tähtsamad).

Naši suhted Eestiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba enne Pronkssõduri teisaldamist protestis "Naši" Moskvas Eesti saatkonna ees "Eestis levivate fašismiilmingute" vastu.[1]

14. aprillil 2007 nimetati Mark Sirõk "Naši" komissariks Eestis.[2]

Pärast Pronkssõduri teisaldamist piirasid našistid ümber Moskvas asuva Eesti saatkonna hoone ning takistasid sisse- ja väljapääsu saatkonda. Saatkonna juures seati sisse kõrgel tasemel korraldatud ööpäevaringne valve, mille eesmärk oli võimalikult palju segada Eesti diplomaatide tööd ja elu. Venemaa võimud vaatasid sellele läbi sõrmede. Korraga oli saatkonna juures poolsada kuni pool tuhat inimest.[2]

2. mail 2007 tungis mitukümmend našisti ajalehe "Argumentõ i faktõ" toimetusse, kus toimus Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna pressikonverents. Našistid olid üldiselt 16–19-aastased ja karjusid: "Fašism ei lähe läbi!". Üks turvameestest kasutas nende vastu pipragaasi. Pressikonverents toimus väikese hilinemisega, kuid "Naši" ründas sel ajal saatkonna autot, mis toimetuse ees seisis, ja rebis sellelt Eesti lipu.[3]

Naši komissarid tulid korduvalt Eestisse, et seista Tõnismäel "mäluvalves". Eesti politsei vahistas nad viivitamatult ja saatis riigist välja. Naši komissari Eestis Mark Sirõki, keda süüdistati 2007. aasta aprillirahutuste organiseerimises, mõistis kohus õigeks[4].

Eesti kuulutas seetõttu mõned "Naši" liikmed persona non grataks. Sellega kaasneb sissesõidukeeld kõigisse Euroopa Liidu maadesse.[5]

Ümberkujunemine erakonnaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

23. mail 2012 toimus "Naši" kongress, millel asutati erakond Tark Venemaa. Erakonna juhiks sai "Našit" 2008–10 juhtinud Nikita Borovikov. Juba 20. juunil registreeriti erakond ametlikult Venemaa justiitsministeeriumis.[6]. Erakond ise nimetab oma maailmavaadet demokraatlikuks tehnologismiks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 61
  2. 2,0 2,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 76
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 77
  4. Kohuste ametlik lehekülg
  5. Ravil Khair Al-Din, Eesti tugev löök "Hitlerjugendi" vastu, Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2008. Vaadatud 23. septembril 2012
  6. Партия УМНАЯ РОССИЯ на сайте Министерства юстиции России (vene keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]