Nõukogude Liidu marssal

Nõukogude Liidu marssali õlak

Viis esimest Nõukogude Liidu marssalit. Vasakult: Mihhail Tuhhatševski, Semjon Budjonnõi, Kliment Vorošilov, Vassili Blücher ja Aleksandr Jegorov.

Nõukogude Liidu marssal (vene keeles Маршал Советского Союза) oli de facto Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaväeline auaste (de iure oli kõrgeim auaste Nõukogude Liidu generalissimus, mida kandis vaid Jossif Stalin).

Ajalugu

Auaste asutati 22. septembril 1935 NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega, see loodi Tööliste ja Talupoegade Punaarmee või Tööliste ja Talupoegade Merelaevastiku isikkoosseisule. Nõukogude Liidu marssali vaste mereväes oli Nõukogude Liidu laevastikuadmiral.

Esimesena anti auaste 21. novembril 1935 viiele isikule: Vassili Blücherile, Semjon Budjonnõile, Aleksandr Jegorovile, Mihhail Tuhhatševskile ja Kliment Vorošilovile. Neist kolm: Tuhhatševski, Blücher ja Jegorov hukati hiljemalt kolme aasta pärast.

Nõukogude Liidu marssal oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline auaste kuni 26. juunini 1945, mil Jossif Stalin sai Nõukogude Liidu generalissimuse auastme, olles Nõukogude ajaloos ainuke isik, kes selle auastme sai. Pärast tema surma 5. märtsil 1953 oli Nõukogude Liidu marssal taas NSV Liidu kõrgeim auaste.

Kokku anti Nõukogude Liidu marssali auaste 41 isikule. Algul anti seda sagedamini, nii et korraga oli elus kümmekond marssalit, pärastpoole harvemini. Viimasena sai selle auastme NSV Liidu kaitseminister Dmitri Jazov 1990. aasta aprillis. Jazov oli viimane elus olev Nõukogude Liidu marssal, kes suri alles 2020. aastal.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal lõpetati auastme väljaandmine. 1993 kehtestati selle asemel Venemaa marssali auaste, mida on läbi aegade välja antud vaid korra: 11. novembril 1997 Igor Sergejevile. Nõukogude Liidu marssali auastet ei tunnistatud kehtetuks ega asendatud Venemaa marssali auastmega.

Auastme pälvinud isikud olid üldiselt kaadrisõjaväelased, neli neist olid ka sõjaväelisi ametikohti täitnud poliitikategelased: Stalin, Lavrenti Beria, Nikolai Bulganin ja Leonid Brežnev. Beria sai marssali auastme sellepärast, et kogu KGB isikkoosseis võrdsustati sõjaväelastega ja julgeolekutöötajate erilised auastmed asendati automaatselt vastavate sõjaväeliste auastmetega.

Kuuelt Nõukogude Liidu marssalilt võeti marssali auaste hiljem ära. Need olid Tuhhatševski, Blücher, Jegorov, Grigori Kulik, Beria ja Bulganin. Sealjuures Blücher suri ülekuulamise ajal peksmise tagajärjel, kui ta oli veel marssal, ja marssali auaste võeti talt ära postuumselt. Bulganin alandati kindralpolkovnikuks.Tuhhatševski, Blücher, Jegorov ja Kulik rehabiliteeriti postuumselt ning neile anti marssali auaste tagasi. Beria ja Bulganin oma auastet tagasi ei saanud.

Nõukogude Liidu marssalid 1935−1991

Nr	Aasta	Kuupäev	Pilt	Nimi	Märkused
1	1935	20. november		Vassili Konstantinovitš Blücher (1890–1938)	Lasti maha. Auaste võeti postuumselt ära 10.03.1939, ennistati 14.03.1956
2	1935	20. november		Semjon Mihhailovitš Budjonnõi (1883–1973)
3	1935	20. november		Aleksandr Iljitš Jegorov (1883–1939)	Lasti maha. Auaste võeti ära 27.03.1938, ennistati 14.03.1956
4	1935	20. november		Mihhail Nikolajevitš Tuhhatševski (1893–1937)	Lasti maha. Auaste võeti ära 11.06.1937, ennistati 31.01.1957
5	1935	20. november		Kliment Jefremovitš Vorošilov (1881–1969)
6	1940	7. mai		Grigori Ivanovitš Kulik (1890–1950)	Auaste võeti ära 16.02.1942, sai kindralmajori auastme 17.03.1942, ülendati kindralleitnandiks 15.04.1943, ennistati postuumselt 1957
7	1940	7. mai		Boriss Mihhailovitš Šapošnikov (1882–1945)
8	1940	7. mai		Semjon Konstantinovitš Timošenko (1895–1970)
9	1943	18. jaanuar		Georgi Konstantinovitš Žukov (1896−1974)
10	1943	16. veebruar		Aleksandr Mihhailovitš Vassilevski (1895−1977)
11	1943	6. märts		Jossif Vissarionovitš Stalin (1879−1953)	Ülendati Nõukogude Liidu generalissimuseks 27.06.1945
12	1944	20. veebruar		Ivan Stepanovitš Konev (1896−1968)
13	1944	18. juuni		Leonid Aleksandrovitš Govorov (1897−1955)
14	1944	29. juuni		Konstantin Konstantinovitš Rokassovski (1896−1968)	Poola marssal 05.11.1949
15	1944	10. september		Rodion Jakovlevitš Malinovski (1898−1967)
16	1944	12. september		Fjodor Ivanovitš Tolbuhhin (1894−1949)
17	1944	26. oktoober		Kirill Afanasjevitš Meretskov (1897−1968)
18	1945	9. juuli		Lavrenti Pavlovitš Beria (1899−1953)	Lasti maha. Auaste võeti ära 26.06.1953
19	1946	3. juuli		Vassili Danilovitš Sokolovski (1897−1968)
20	1947	3. november		Nikolai Aleksandrovitš Bulganin (1895−1975)	Parteitegelane. Degradeeriti kindralpolkovnikuks 26.11.1958
21	1955	11. märts		Ivan Hristoforovitš Bagramjan (1897−1982)
22	1955	11. märts		Sergei Semjonovitš Birjuzov (1904−1964)
23	1955	11. märts		Andrei Antonovitš Gretško (1903−1976)
24	1955	11. märts		Andrei Ivanovitš Jerjomenko (1892−1970)
25	1955	11. märts		Kirill Semjonovitš Moskalenko (1902−1985)
26	1955	11. märts		Vassili Ivanovitš Tšuikov (1900−1982)
27	1959	8. mai		Matvei Vassiljevitš Zahharov (1898−1972)
28	1961	6. mai		Filipp Ivanovitš Golikov (1900−1980)
29	1962	28. mai		Nikolai Ivanovitš Krõlov (1903−1972)
30	1967	12. aprill		Ivan Ignatjevitš Jakubovski (1912−1976)
31	1968	15. aprill		Pavel Fjodorovitš Batitski (1910−1984)
32	1968	15. aprill		Pjotr Kirillovitš Koševoi (1904−1976)
33	1976	7. mai		Leonid Iljitš Brežnev (1906−1982)	Parteijuht
34	1976	30. juuli		Dmitri Fjodorovitš Ustinov (1908−1984)	Parteitegelane
35	1977	14. jaanuar		Viktor Georgijevitš Kulikov (1921−2013)
36	1977	14. jaanuar		Nikolai Vassiljevitš Ogarkov (1917−1994)
37	1978	17. veebruar		Sergei Leonidovitš Sokolov (1911−2012)
38	1983	25. märts		Sergei Fjodorovitš Ahromejev (1923−1991)
39	1983	25. märts		Semjon Konstantinovitš Kurkotkin (1917−1990)
40	1983	25. märts		Vassili Ivanovitš Petrov (1917−2014)
41	1990	28. aprill		Dmitri Timofejevitš Jazov (1924−2020)

Vaata ka

• Marssal